eksamisess, juhhei

Kurjam küll, no. Mul on tunne, et õppejõud tegid kunagi võistluse nimega "Kes suudab oma õpikus kõige rohkem võõrsõnu kasutada?".

Väike näide otsustusteooria õpikust, millest täna eksami jaoks teadmisi ammutasin (igaksjuhuks mainin ära, et ma ei valinud ekstra kõige raskemat lauset - seal ongi selline tekst): "Kvalitatiivse analüüsiga redutseeritakse ja agregeeritakse reaalsed majandusprotsessid lihtsustatud hüpoteetiliseks abstraktseks juhtimisprobleemiks."

Ma tean, et ma pole küll kõige teravam pliiats pinalis, aga ikkagi - tüütu on lugeda igat lauset 3 korda, et sellest lõpuks aru saada. Juba ootan seda kaunist päeva, mil saan suulisel eksamil tarka mängida ja samade sõnadega talle kõigest rääkida.

valu jalgadele

Kui ma meie Rootsi kruiisist kuskil kuu aega tagasi rääkisin, ütlesin ma sellise lause: "Tagasitulles testisime Karmeniga, kas on võimalik trepist alla hüpata või mitte. Hiljem kunagi lisan sellest video ka :)."

Noh, nüüd ma siis lisan selle video. Pärast olid maandumisel tehtud kükkidest reied nädal aega valusad (ja kusjuures korra läksid krampi ka), aga vähemalt oli tol hetkel lõbus. Asi seegi!

lumiii

Pole vist väga üllatus, et lumi on maas.

Ajasime täna Hendrikuga katuse pealt lund - igaksjuhuks, et kui ta peaks otsustama sulalumeks muutuda ja raskeks minema. Tobe lugu ju, kui katus sisse vajub. Tööjaotus oli selline: mina ajasin katuselt lume maha ja Hendrik vedas minema. Vahepeal tekkis tunne, et marulibe värk ja äkki kukub alla kuidagi. Mõtlesin paar sekundit ja jõudsin lihtsale järeldusele, et hirmust tuleks kiiremas korras lahti saada. Ja kuidas see veel käib? Eks ikka nii, et hüppasin katuselt alla - siis pole ju vaja enam allakukkumist karta!

jaga veel lubadusi...

Käisin reedel jõulupeol ja seal käis ringi paber, kuhu pidi kirjutama lubaduse, mis peaks järgmise aasta jõulupeoks täidetud olema. No ma siis lubasin, et õpin flöödil mängima ühte jõululaulu. Ma tol hetkel päris täpselt ei kujutanud muidugi ette, kui raske see olla võiks. Täna tuli see mul kodus meelde ja kuna väike õde sattus ka parajasti kodus olema, lasin ma tal endale näidata, kuidas seda asja üldse käes peaks hoidma. Kümne minutiga olid põhimõtteliselt sõrmed krambis, pea käis ringi ja C kahises ikka samamoodi, nagu tuisutuulekene akna taga. Hiljem sain muidugi teada, et seda õnnetut C-nooti ongi kõige raskem mängida. Ju õde tahtis mind veidi proovile panna, et seda just esimesena proovida lasi. Igatahes: edusammud olid päris uhked ja mina igatahes olen optimist ja kindel, et aastakese pärast on see ilus laul mul selge :)! Siis võin kõigile soovikontserte teha!

Turbonuudlid

Läksin paar päeva tagasi Piretile ja Dagnyle külla ja nagu alati, oli mul kõht tühi. Piret siis tegi mulle lahkelt turbonuudleid. Ta hoiatas juba ette, et ta ei oska sellist asja teha. Kui ta imepisikese sõelakesega nuudleid tassist välja hakkas õngitsema, sain ma aru, et ta ei valetanud.

Ühte ja teist

Mul on nüüd uued tuled laes! Lõpuks ometi.
Laupäeval helistas mulle Kristo:
K: "tsau, mis teed?"
N: "ah, niisama, kodus, õpin"
K: "ja tahad täiega ehitama hakata, onju?"
N: "eeh...nooh...MUIDUGI!"

Tunnikese pärast oli Kristo koos ketassaega mul ukse taga. Otsisime siis välja tulekesed ja hakkasime neid puntrast lahti harutama. Parajalt sassi olid nad jõudnud selle nelja kuuga minna (sest kunagi augustis me selle töö pooleli jätsime). Haa, ja see ketassaag! Kristo soovitas asjad veits eemale tõsta, et see võib tolmu loopida natuke. Ilmselgelt alahindasin tugevalt seda saekest. Tõstsingi asju natuke siia-sinna, arvestamata absoluutselt asjaoluga, et tund aega hiljem on terve mu tuba selline, et seal võiks vabalt läbi viia "Siil udus" etendust kolmes vaatuses. Ma poleks oskanud aimatagi, et see "natuke tolmu" nii hull võib olla. Isegi sellest polnud kasu, et korraga olid lahti kaks akent ja tuuletõmbuse tekitamiseks kaminasiiber. Ööseks põgenesin oma toakesest ja hommikuks olid kõik asjad sujuvalt kattunud musta värvi puruga. Päris armas! Kui nüüd need kaks mittetöötavat tulekest ka korda saaks, oleks veel eriti bueno :D!

Pilt1: udu hakkas vaikselt tekkima juba
Pilt2: lõpptulemus

Et värk nüüd liiga mehiseks ja ehitamisteemaliseks ei jääks, siis natuke käsitööst ka. Nii uskumatu, kui see ka pole, meeldib mulle täitsa vahel käsitööd teha. Ja kui mul vahel ka kipub see meelest minema, siis Helle tuletab mulle ikka toredalt meelde :). Seekord tegime värvilisi aroomiküünlaid ja lisaks meisterdasin Nelele (mitte endale, eksole!) ühe liblikamotiividega käeketikese pärlitest. Päris kaunis tuli minu arvates!


Pilt3: ise tehtud, hästi tehtud!

Ja lõpetuseks laupäevased piparkoogid:

"Kuradi karu, raisk!!"

Nädalake tagasi asusime Hannula, Karmeni ja Kaiaga Tallinna poole teele, et minna Rootsi kruiisile...

Auto pargitud, söögid ostetud, sadamasse kõnnitud, check-in tehtud, laevale kõnnitud...või siis ka siiski mitte nii ladusalt! Check-in'i jõudsime tervelt kümneminutise (tegelt isegi 12) varuga, mis on meie puhul tegelikult päris suur saavutus. Tundus, et aega jääb üle maa ja ilm. VALEEE! Tekkis korralik segadus, minutid tiksusid, närvilised telefonikõned, aega 6 minutit, veel närvilisemad telefonikõned, noormees kassast lahkub, aega 1 minut, noormeest kassas endiselt pole ning lõpuks kaunis naishääl teatamas "Tähelepanu, reisijad, pääs laevale Baltic Queen on lõppenud!". No kurat, mõnitab vä?? Vaatasime üksteisele otsa ja muigasime vaikselt. Paari minuti pärast jõudis noormees kassast tagasi, ütles meile naeratades "Vedas teil, jookske nüüd!!" ja ulatas piletid. Jees, saimegi kruiisima!

Laevas läksime oma vingesse aknaga kajutisse ja mõtlesime mis edasi. Üks oli kindel, üllatusmängust võtame osa!! Olekski ilmselt võtnud, kui me seda maha poleks maganud :)

Vähemalt loteriist võtsime osa: Kaia võitis minu suurepärast õnnekäega võetud piletiga kotitäie sööginänni ja ühe mängukaru. Pärast seda otsustasin esimest korda ära proovida ruleti, tundus maruhuvitav. Istusin laua taha maha, Kaia surus oma vastvõidetud karukese mulle sülle lausega "See on õnnekaru!!" ja ruletiratas hakkas keerlema. Ilmselgelt Kaia pani veits pange. Kogu mängupandud raha kaotasin hetkega ära. Tulime ruletilauast ära, toppisin mõmmikese Hannula kätte ja Hannula vaatas teda punnis silmadega ning ütles siira vihaga "Kuradi karu, raisk!!". Ja oligi meil terveks reisiks patuoinas olemas, keda süüdistada, kui midagi valesti oli :).

pilt 1: Kaia mu süles, Hannula mu seljas ja Karmen peidab pooleldi seljataha. Võidetud vein käes ja puha.

Hoolimata sellest, et Karmenil on meist neljast kõige tumedamad juuksed, suutis just tema blondi momendiga välja tulla:
mina: "30 aastasel ei saa ju olla 20 aastast last!"
tema: "JAAAA!...Oot, miks ei saa?"
einoh, tubli :D!

Tekkis ka suurepärane alternatiiv sõnale varastama. Hannula tuli silmade särades kajutisse kõrtega ja kui ma küsisin, kust ta need sai, vastas ta "Baarist tasuta võtsin! Või noh...varastasin."

Tagasitulles testisime Karmeniga, kas on võimalik trepist alla hüpata või mitte. Hiljem kunagi lisan sellest video ka :).

Tagasitulles olime ka nii palju tähelepanelikumad, et ei maganud üllatusmängu maha (või noh, ma viimasel hetkel avastasin, et oiii kell nii palju juba). Võitsime kamba peale 3 väikest pudelit veini, ühe šampuse, 3 Tallinki šokolaadikomplekti, ühe suure šokolaadi ja uue kruiisi kahele (see oli Hannulal). Päris muhe :).

pilt 2: Hannulaga tantsuplatsil

Üldiselt oli üsna vahva reis!