17.2.20

"Tahaks kardinaid, sa ei viitsi teha vä?"

Jaksi vastus sellele küsimusele oli loomulikult "Jaa, ikka saab!". Alles siis, kui me kangapoest välja kõndisime ja kogu materjal ilusti ostetud, teatas ta "Tead, sa oled ikka eriti julge, et lased kardinad õmmelda sellel, kes seda kunagi varem teinud ei ole!". Nüüd siis ütled :D!

Igatahes oli kohe aru saada, et hoolimata varasema kogemuse puudumisest on tal asjast kõvasti selgem ülevaade, kui mul endal. Mul nimelt polnud õrna aimugi, et on olemas selline asi nagu kardinapael või mille jaoks seda üldse vaja on. Või mida üldse tegema peaks. Ma lihtsalt teadsin, et kardinat on vaja. Nii paljugi vähemalt!

Fast forward järgmine päev ja Jaksi koos Viisiga lendasid laivi kardinaga (täitsa ise suutsin lakkepanemiseks siinid selleks hetkeks juba ära osta). Selgus, et Viisi nägemus õhtust oli veidi teine ja ta ei saanud vabsee aru, miks talle üldse palli ei loobita ja mingi mõttetu juraga selle asemel tegeletakse. Ega ta ka eilane pole - kukutas senikaua palli sülle ja tööriistakasti vahele ja mujale, kuni see fainalli kuskile veitsa eemale visati ja sellele järele sai joosta.


Edasi tuli küsimus, kuidas see värk lakke saada. Helistasin küll Siimule, et äkki tal on akutrelli või midagi, aga ta hakkas naerma ja ütles, et mul võiks endal jõudu piisavalt olla, et see asi lakke saada. Rakendasin ma rammu mis ma rakendasin, aga kolmest kruvist kaks igatahes täitsa lõpuni minema nõus ei olnud. No mis seal ikka - kärab niimoodi kah! Mina olen igatahes täiega rahul, et mul on nüüd magamistoas ka ilusti kardinad ja ei pea riiete puudumisel aknast kiirete hüpetega mööda silkama.


Muuhulgas on mul nüüd lõpuks ometi sporditegemiseks pulsikell. Ainuke jura on see, et see asi ei ole üldse rahul minu aktiivsusetusega. Nimelt eeldab ta lambist, et ma peaks vähemalt 16 000 sammu päevas tegema ja muidu talle ei sobi! Tänks täiega, no. Siuke pressure peal, et hommikul kohe ärgates peab hakkama toas edasi-tagasi tammuma, muidu ei tule sammud täis.