Käisin täna autoparanduses!
Jõudsin kohale, tutvustasin ennast, ajasin väsimusest sassi oma autonumbri (mille tulemusel mind teenindav noormees otsis muudkui taga minu autot puudutavaid pabereid ja tunnistas, et ilmselt on nad vea teinud kuskil). Lõpuks tegin enda blondi juuksevärvi õigustava naeratuse pähe ja ütlesin "oih, ma ajasin sassi...".
Vastasin erinevatele küsimustele kontaktandmete ja muu kohta ja siis tegin toreda avastuse, et ma olen rahakoti koju unustanud. Kuna ma nagunii olin juba parajalt blondiini imidži külge saanud, küsisin parem kohe, kuidas maksmisega lood on ja ütlesin, et mul rahakott pole hetkel kaasas. Ta ütles, et eraklient peaks ikka kohe pärast teenuse osutamist ära maksma. Mõtlesin paar sekundit ja tegin ühe telefonikõne. Seekord oli minu inglikeseks Kenny, kellel juhtus olema korraga kolm väga vajalikku asja:
1) vaba aega
2) minu kodu võti
3) auto
läksid napid 17 minutit ja Kenny oli koos minu päevinäinud rahakotiga autoteeninduses. Aitäh!
16.9.10
Nele is in a relationship with Elekter and it's complicated
Palju võib?
Tulin täna koju, kõndisin oma tuppa, panin tule põlema ja...OPSTI! Ei pannudki tuld põlema. Hoopiski sädemeid pildus, pauk käis ja korgid läksid läbi. Ilmselgelt on meie suhe Elektriga hetkel natukene pingeline. Ta vist natuke kuri mu peale millegipärast.
Tulin täna koju, kõndisin oma tuppa, panin tule põlema ja...OPSTI! Ei pannudki tuld põlema. Hoopiski sädemeid pildus, pauk käis ja korgid läksid läbi. Ilmselgelt on meie suhe Elektriga hetkel natukene pingeline. Ta vist natuke kuri mu peale millegipärast.
15.9.10
Kes muu ikka tsirkust teeb, kui mitte mina! vol2
Meil majandusteaduskonnas on uued stepslid!
Jõudsin strateegilise juhtimise ja otsustusprotsessi aluste loengusse poole pealt (olin ühe teise aine loengus), istusin akna alla vabale kohale ja vaatasin "oiiii, meil on uued stepslid pandud!". Võtsin läpaka välja, hakkasin juhet stepslisse toppima ja järsku käis pauk, sädemeid pildus ja kärsahaisu oli tunda (ja et kõik ikka asja tähele paneksid, kustus ära ka dataprojektor). No tore! Muidugi olen just mina see, kes sattus juhet toppima sinna stepslisse, kus midagi lühises oli! Kui olin ehmatusest üle saanud, tsekkisin juhtme otsa - veidi kärssanud moega oli. Ümberringi polnud mitte kuulda ainult naeruturtsatusi, vaid selget naeru. Mis seal salata, ega ma ise ka ei suutnud tagasi hoida ennast. Eriti kui kohe tuli Piretilt sõnum "Said hakkama:D" ja Tanja MSNis küsis "mis asja sa seal korraldad? :D". Hetke pärast tuli Piret minu kärssanud juhtmeotsa tsekkima ja selle üle naerma.
Õppejõud ei pannud esialgu midagi tähele. Rääkis kümme minutit edasi ja alles siis, kui tal tuli tahtmine slaidi vahetada, avastas ta, et arvuti ja dataprojektor ei töötagi (korgid läksid ju läbi). Alguses küsis ta, kas keegi on kõva IT-mees ja oskaks asja korda teha. Siis talle vihjati, et korgid on läbi läinud. Ma ei tea, kust ta vahepeal veel infot sai, aga ta ütles igatahes, et keegi oli katkise toiteplokiga arvuti vooluvõrguga ühendanud ja sellest läks. No ma ei tea, selle sama juhtmega laeb mu arvuti kodus praegu rõõmsalt ennast.
Natukeseks ajaks tekkis segadus, kõik ajasid omavahel juttu ja siis läks loeng tavapäraselt edasi. Mis seal ikka, elavdasin jälle loengut!
Jõudsin strateegilise juhtimise ja otsustusprotsessi aluste loengusse poole pealt (olin ühe teise aine loengus), istusin akna alla vabale kohale ja vaatasin "oiiii, meil on uued stepslid pandud!". Võtsin läpaka välja, hakkasin juhet stepslisse toppima ja järsku käis pauk, sädemeid pildus ja kärsahaisu oli tunda (ja et kõik ikka asja tähele paneksid, kustus ära ka dataprojektor). No tore! Muidugi olen just mina see, kes sattus juhet toppima sinna stepslisse, kus midagi lühises oli! Kui olin ehmatusest üle saanud, tsekkisin juhtme otsa - veidi kärssanud moega oli. Ümberringi polnud mitte kuulda ainult naeruturtsatusi, vaid selget naeru. Mis seal salata, ega ma ise ka ei suutnud tagasi hoida ennast. Eriti kui kohe tuli Piretilt sõnum "Said hakkama:D" ja Tanja MSNis küsis "mis asja sa seal korraldad? :D". Hetke pärast tuli Piret minu kärssanud juhtmeotsa tsekkima ja selle üle naerma.
Õppejõud ei pannud esialgu midagi tähele. Rääkis kümme minutit edasi ja alles siis, kui tal tuli tahtmine slaidi vahetada, avastas ta, et arvuti ja dataprojektor ei töötagi (korgid läksid ju läbi). Alguses küsis ta, kas keegi on kõva IT-mees ja oskaks asja korda teha. Siis talle vihjati, et korgid on läbi läinud. Ma ei tea, kust ta vahepeal veel infot sai, aga ta ütles igatahes, et keegi oli katkise toiteplokiga arvuti vooluvõrguga ühendanud ja sellest läks. No ma ei tea, selle sama juhtmega laeb mu arvuti kodus praegu rõõmsalt ennast.
Natukeseks ajaks tekkis segadus, kõik ajasid omavahel juttu ja siis läks loeng tavapäraselt edasi. Mis seal ikka, elavdasin jälle loengut!
14.9.10
Aga mina küll oleks ju abivalmis!
Või kuidas?
Ma ei saa aru, kas minu sõbrad on lihtsalt keskmisest abivalmimad või meeldib kõigile ennast tublimaks valetada? Küsisin mõnelt vaesekeselt, kes hetkel veel online juhtus MSNis olema, sellise küsimuse:
Situatsioon: kõnnid kaubamajas, sinust natuke eespool kõnnib neiu A kotitäie õuntega. Järsku rammib teine tüdruk (näiteks B) kiirustades talle sisse ning neiu A õunad kukuvad põrandale laiali. Tüdruk B ei tee sellest välja ja kiirustab minema, neiu A korjab üksinda õnnetult oma õunu. Mida teeksid?
Vastused tulid päris kaunid:
---
Artur says:
no eks ikka aitan korjata kui palju õunu on, kui 2-3 õuna on üksteisele lähedal, siis ma usun et ta saab hakkama, abi pakkun ikkagi :D
Nemo says:
loomulikult läheksin appi tal neid üles korjama ;)
Hannula-Katrin says:
arvan, et pigem läheksin talle appi
samas kui mul oleks väga kiire (ja vajalikku kohta), siis ilmselt mitte
piret.. says:
naeraksin :D
filmiksin ja siis paneks juutuubi :D
sheeriksin feissbuukis
karu says:
mmm..
siis kui ma väga, väga lähedal oleksin A-le, siis läheksin appi ma arvan.
aga kui ta kuskil eemal oleks, siis ma ei paneks seda tähelegi ma kardan.
lissu says:
kui mul kiire on, jooksen minema, kui mitte aitan korjata ja karjun midagi b'le
Liina says:
?
aitaksin korjata
ausalt
---
Ehk siis selle loogika järgi poleks neiu A'l absoluutselt probleemi oma õunakeste kokkukorjamisega. Kas nad kõik tegelikult ka nii teeks? Või kus olid kõik nii head inimesed siis, kui me sellise katse kaubamajas läbi viisime?
Video on siin
Kui nüüd väga tähelepanelikult vaadata, siis on isegi näha, kuidas üks naine vaatab korra, et oiii, mis juhtus ja siis kõnnib tuimalt edasi poodi oma pluusikesi või kleidikesi või midaiganes ostma. Masendav! See ainuke neiu, kes korjata aitab, oli üks katse läbiviijatest (mõtlesime, et äkki keegi ei taha esimene olla. Mõtlesime, et äkki kui keegi juba aitab, tuleb mõni veel. Aga ei midagi!). Proovisime sama asja veel neljas kohas ja tulemus palju parem polnud (ühes kohas üks tüdruk aitas). Kusjuures kui kelleltki küsida, kas tema aitaks, vastatakse pigem "jaa!".
Tore oli näha, et MSNis läbiviidud küsitlusel mõni vähemalt tunnistas, et kui tal kiire oleks, siis ta jookseks minema:). Muidugi mulle meeldis ka Lisanna variant asjast, et ta karjuks midagi B'le :D! Ilmselgelt on Pireti vastusest aru saada, et tema oli see, kes asja filmis :)!
Ma ei saa aru, kas minu sõbrad on lihtsalt keskmisest abivalmimad või meeldib kõigile ennast tublimaks valetada? Küsisin mõnelt vaesekeselt, kes hetkel veel online juhtus MSNis olema, sellise küsimuse:
Situatsioon: kõnnid kaubamajas, sinust natuke eespool kõnnib neiu A kotitäie õuntega. Järsku rammib teine tüdruk (näiteks B) kiirustades talle sisse ning neiu A õunad kukuvad põrandale laiali. Tüdruk B ei tee sellest välja ja kiirustab minema, neiu A korjab üksinda õnnetult oma õunu. Mida teeksid?
Vastused tulid päris kaunid:
---
Artur says:
no eks ikka aitan korjata kui palju õunu on, kui 2-3 õuna on üksteisele lähedal, siis ma usun et ta saab hakkama, abi pakkun ikkagi :D
Nemo says:
loomulikult läheksin appi tal neid üles korjama ;)
Hannula-Katrin says:
arvan, et pigem läheksin talle appi
samas kui mul oleks väga kiire (ja vajalikku kohta), siis ilmselt mitte
piret.. says:
naeraksin :D
filmiksin ja siis paneks juutuubi :D
sheeriksin feissbuukis
karu says:
mmm..
siis kui ma väga, väga lähedal oleksin A-le, siis läheksin appi ma arvan.
aga kui ta kuskil eemal oleks, siis ma ei paneks seda tähelegi ma kardan.
lissu says:
kui mul kiire on, jooksen minema, kui mitte aitan korjata ja karjun midagi b'le
Liina says:
?
aitaksin korjata
ausalt
---
Ehk siis selle loogika järgi poleks neiu A'l absoluutselt probleemi oma õunakeste kokkukorjamisega. Kas nad kõik tegelikult ka nii teeks? Või kus olid kõik nii head inimesed siis, kui me sellise katse kaubamajas läbi viisime?
Video on siin
Kui nüüd väga tähelepanelikult vaadata, siis on isegi näha, kuidas üks naine vaatab korra, et oiii, mis juhtus ja siis kõnnib tuimalt edasi poodi oma pluusikesi või kleidikesi või midaiganes ostma. Masendav! See ainuke neiu, kes korjata aitab, oli üks katse läbiviijatest (mõtlesime, et äkki keegi ei taha esimene olla. Mõtlesime, et äkki kui keegi juba aitab, tuleb mõni veel. Aga ei midagi!). Proovisime sama asja veel neljas kohas ja tulemus palju parem polnud (ühes kohas üks tüdruk aitas). Kusjuures kui kelleltki küsida, kas tema aitaks, vastatakse pigem "jaa!".
Tore oli näha, et MSNis läbiviidud küsitlusel mõni vähemalt tunnistas, et kui tal kiire oleks, siis ta jookseks minema:). Muidugi mulle meeldis ka Lisanna variant asjast, et ta karjuks midagi B'le :D! Ilmselgelt on Pireti vastusest aru saada, et tema oli see, kes asja filmis :)!
11.9.10
Toredad uksed.
Eile, kui ma poole kahe paiku öösel koju jõudsin, ülejäänud peret magas juba. Seetõttu ma otsustasin, et oma tuppa minnes ma ei pane treppide juures tuld põlema, et mitte segada neid. Vale otsus! Väikse õe uks sattus olema täpselt õigesti lahti, et ma möödaminnes ilge mürtsuga oma jala sinna vastu saaksin ära lüüa. Noojah, tubli-tubli. Pärast seda tegin endale ühe tee, vaatasin netis ringi, lugesin raamatut ja 3.30 paiku vajusin ära magama. Pärast kella nelja (ehk siis kui ma olin just magusas unes), helistas mulle üks mu vahva sõber, et laulda madruselaule, lugeda luuletusi ja kutsuda peole :). Pärast kümneminutilist kõnet olin ma muidugi üsnagi ärkvel ja kuna ma olin poolteist tundi enne seda joonud pool liitrit teed, tuli nüüd tahtmine WC'sse minna. Tuledega ma muidugi jälle vaeva ei hakkanud nägema tee peal. Jõudsin WC ukse juurde, eeldasin, et see on natuke lahti (ehk siis linki ei pea vajutama) ning samal ajal, kui parema käega hakkasin tuld põlema panema, rammisin täiega põlvega ja peaga uksele sisse. Ilmselgelt ta siiski ei olnud natuke lahti. Haiget ei saanud, aga mürts oli jälle korralik! Ülejäänud peret võis küll arvata, et ma olen täitsa purjus omadega, et ma niimoodi keset ööd ja vastu hommikut lammutan... (olgu siinkohal siis mainitud, et alkoholiga mul sellel õhtul küll midagi pistmist ei olnud).
9.9.10
Kes muu ikka tsirkust teeb, kui mitte mina!
Tegin endale loengusse kaasa mõnusa pooleliitrise pudelitäie astelpajumahla. Sain mahla joodud ja panin tühja pudeli pingiservale. Hetkeks veel mõtlesin, et äkki kukub maha, aga siis mõtlesin "ah, ei kuku ikka!". Kuna toolid on siin niiiiii ebamugavad, siis ma mingi hetk jälle nihelesin veidi. Nägin pudelit kukkumas, tegutsesin kiiresti, haarasin pudelist kinni ja...! Ta kukkus ikkagi! Ja veel kuidas! 8 kaunist astet mööda vana puust treppi kukkuv pudel koliseb ikka korralikult! Eriti veel arvestades selle auditooriumi suurepärast kõla. Absoluutselt kõik ootasid täielikus vaikuses pudeli jõudmist oma väärika teekonna lõppu. Isegi õppejõud oli vait. Kui see pudel siis lõpuks seisma jäi, hakkas terve auditoorium naerma, kaasaarvatud õppejõud. Ju ma siis läksin punastades rõõmsalt oma suurepärasele pudelile järele!
8.9.10
Õppisin vilistama!
Just! Ja veel eriti valjult! Kes ise ei usu, tulge küsige! Vilistan hea meelega kõrva ja naeratan veel pealekauba :) !
5.9.10
Kõik on uus septembrikuus...
...päris ongi!
Käisin täna seeni korjamas. Läks nagu ikka - tõenäoliselt seened tunnetavad ära, kui ma olen neile lähenemas, peidavad ennast siis ära ja tulevad peidust välja alle siis, kui ma olen nende turvalisest kodust juba eemale läinud. Vähemalt selline tunne mul täna metsas tekkis. Oleks see siis ainult see kord nii olnud. Orienteerudes näen ma ilusaid armsaid kukeseeni kõikjal ja iga kord, kui ma lähen metsa eesmärgiga seal hunnik seeni korjata, ei leia ma peaaegu midagi. Kusjuures kaardilugemine läks seejuures täna eriti ladusalt. Mul on tunne, et peakski järgmine kord üritama süsteemi üle kavaldada ja minema seeni korjama trenniriietes või minema võistlustele sellise näoga, nagu üritaks seeni leida!
Käisin täna seeni korjamas. Läks nagu ikka - tõenäoliselt seened tunnetavad ära, kui ma olen neile lähenemas, peidavad ennast siis ära ja tulevad peidust välja alle siis, kui ma olen nende turvalisest kodust juba eemale läinud. Vähemalt selline tunne mul täna metsas tekkis. Oleks see siis ainult see kord nii olnud. Orienteerudes näen ma ilusaid armsaid kukeseeni kõikjal ja iga kord, kui ma lähen metsa eesmärgiga seal hunnik seeni korjata, ei leia ma peaaegu midagi. Kusjuures kaardilugemine läks seejuures täna eriti ladusalt. Mul on tunne, et peakski järgmine kord üritama süsteemi üle kavaldada ja minema seeni korjama trenniriietes või minema võistlustele sellise näoga, nagu üritaks seeni leida!
Subscribe to:
Posts (Atom)