Kes muu ikka tsirkust teeb, kui mitte mina!

Tegin endale loengusse kaasa mõnusa pooleliitrise pudelitäie astelpajumahla. Sain mahla joodud ja panin tühja pudeli pingiservale. Hetkeks veel mõtlesin, et äkki kukub maha, aga siis mõtlesin "ah, ei kuku ikka!". Kuna toolid on siin niiiiii ebamugavad, siis ma mingi hetk jälle nihelesin veidi. Nägin pudelit kukkumas, tegutsesin kiiresti, haarasin pudelist kinni ja...! Ta kukkus ikkagi! Ja veel kuidas! 8 kaunist astet mööda vana puust treppi kukkuv pudel koliseb ikka korralikult! Eriti veel arvestades selle auditooriumi suurepärast kõla. Absoluutselt kõik ootasid täielikus vaikuses pudeli jõudmist oma väärika teekonna lõppu. Isegi õppejõud oli vait. Kui see pudel siis lõpuks seisma jäi, hakkas terve auditoorium naerma, kaasaarvatud õppejõud. Ju ma siis läksin punastades rõõmsalt oma suurepärasele pudelile järele!