Laupäeval helistas mulle Kristo:
K: "tsau, mis teed?"
N: "ah, niisama, kodus, õpin"
K: "ja tahad täiega ehitama hakata, onju?"
N: "eeh...nooh...MUIDUGI!"
Tunnikese pärast oli Kristo koos ketassaega mul ukse taga. Otsisime siis välja tulekesed ja hakkasime neid puntrast lahti harutama. Parajalt sassi olid nad jõudnud selle nelja kuuga minna (sest kunagi augustis me selle töö pooleli jätsime). Haa, ja see ketassaag! Kristo soovitas asjad veits eemale tõsta, et see võib tolmu loopida natuke. Ilmselgelt alahindasin tugevalt seda saekest. Tõstsingi asju natuke siia-sinna, arvestamata absoluutselt asjaoluga, et tund aega hiljem on terve mu tuba selline, et seal võiks vabalt läbi viia "Siil udus" etendust kolmes vaatuses. Ma poleks oskanud aimatagi, et see "natuke tolmu" nii hull võib olla. Isegi sellest polnud kasu, et korraga olid lahti kaks akent ja tuuletõmbuse tekitamiseks kaminasiiber. Ööseks põgenesin oma toakesest ja hommikuks olid kõik asjad sujuvalt kattunud musta värvi puruga. Päris armas! Kui nüüd need kaks mittetöötavat tulekest ka korda saaks, oleks veel eriti bueno :D!
Pilt1: udu hakkas vaikselt tekkima juba
Pilt2: lõpptulemusEt värk nüüd liiga mehiseks ja ehitamisteemaliseks ei jääks, siis natuke käsitööst ka. Nii uskumatu, kui see ka pole, meeldib mulle täitsa vahel käsitööd teha. Ja kui mul vahel ka kipub see meelest minema, siis Helle tuletab mulle ikka toredalt meelde :). Seekord tegime värvilisi aroomiküünlaid ja lisaks meisterdasin Nelele (mitte endale, eksole!) ühe liblikamotiividega käeketikese pärlitest. Päris kaunis tuli minu arvates!
Pilt3: ise tehtud, hästi tehtud!
Ja lõpetuseks laupäevased piparkoogid:
No comments:
Post a Comment