No jälle need teksad, no!!

Nagu ikka, on jälle juhtunud see seis, et kõik minu tavalised teksapüksid on kapitaalselt ribadeks ja võrdlemisi piinlik oleks nendega kuskile vähegi viisakasse kohta minna. Ma ei tea, mis keiss sellega on, et nad üle mõne kuu mul vastu ei pea...Ühed nunnud roosad teksamaterjalilaadsest värgist püksid on mul ka, mis on mu ühed selle suve lemmikud, aga loomulikult suutsin ma paar päeva tagasi neile toitu peale ajada ja kas ma olen siis viitsinud need ometigi ära pesta!?

Nõnda ma olingi täna hommikul tööle minnes jälle selle seisu ees, et mitte midagi ei ole jalga panna (nende roosade pealt pesin selle peale täna hommikul kiirelt need plekid ära, aga selgus, et kuivamine võtab üle minuti). Viimati oli selline seis mul umbestäpselt eile. Eilne improvoor resulteerus tenniseseelikuga, mis korjas töökaaslastelt kommentaare stiilis "Ooo, sa oled nagu see...tenniseproff!!". Kuna täna on tegemist veidi viisakamat riietust nõudva ivendiga, siis ma enam tennisetšiki välimuse peale välja ei julgenud minna. Nii et improvoor vol2! Otsustasin võimaluse anda kleidile, mille töökaaslased mulle juba sünnipäevaks kinkisid, aga mis siiani oli jäänud oma korda ootama. Viskasin selga selle värgi, astusin peegli ette ja "Ooooo! Vat see läheb!". Sobivaid kingi küll hetkel võtta pole, aga mis seal ikka. Tööle oli mul täna kõndida kõva 7 minutit - selle aja jooksul lasid kaks autot signaali ja üks nendest tegi lausa komplimendi (okeiokei, see oli tuttav tegelane ja raudselt teine auto oli ka mingi sugulane või keegi. Või siis jäin lihtsalt tegelt kellelegi ette kuidagi, mine sa seda tea). No eniveis. Hommik oli kohe korda läinud sellega! Lausa töökaaslane kommenteeris "Hakkab sinust ka inimene saama!". Näis, kas peab homme seda improvooruga eksperimenteerimist jätkama või saavad roosad püksid tagasi esinduskõlbulikuks. Kuigi ma pean tunnistama, et see eksperiment on päris kaasahaarav! Lausa kiusatus on jätkata ka siis, kui püksid peaksid okidokid olema!