Meil täna oli viipekeeles etteütlus! Ma isegi ei mäleta, millal mul viimati selline asi oli. Igatahes õppejõud sõrmendas meile tähthaaval laused ette ja meie pidime seda vehkimist jälgides aru saama, millega tegemist on. Olgu öeldud, et kui ikka andsid näoilmega piisavalt mõista, et hämming on, sõrmendas ta kannatlikult uuesti-ja-uuesti :)!
Lasin ennast alguse lausetega, nagu "Täna on kolmapäev" ja "Väljas on praegu sügis", totaalselt ära petta, nagu olekski terve värk selline ninnunännu ja omaette muigasin, et olen tagasi esimeses klassis. Ja kus siis alles hakkas taskust wild-carde tulema! Kui ta vehkis tähthaaval sõna "iseseisvumismanifest", oli mul reaalselt tunne, et see sõna ei saagi otsa. Veel rohkem meeldis mulle muidugi kõige viimane lause, mida jälgides tekkis juba täiega pänik, et miks mitte ükski sõna minu jaoks ühtegi loogilist eestikeelset sõna ei moodusta!? Kas ma tõesti ei saa tähtedest aru? Kas tõesti jääb mul vastus kirjutamata? Minul, kelle kohta Meelis enne loengut ütles "Sa saad kindlasti hakkama, sa oled ju nii nohik ja tuupur!". Pinge oli laes!! No ja siis õppejõud muigas ja andis mõista, et tegemist on ladinakeelse tsitaadiga. Selline naine!
No comments:
Post a Comment