Täna tuli tuju, et võiks teha midagi spontaanset. Nii ma otsustasingi õppima hakata ja näiteks isiksusepsühholoogia kodutöö valmis kirjutada. Tundus selline istu-maha-loe-mõtle-kirjuta värk, aga mulle omaselt ei saanud ju asi ometigi nii lihtne olla. Avastasin, et selle edukaks tegemiseks oleks vaja hädasti ühte raamatut minu hetkel-mitte-nii-kodust raamatukogust, kus teadupoolest on parajasti remont. No ja kuna seal on see remont, ei saa ise raamatuid ilusti-kenasti riiulist võtta, vaid peab kirjutama sedelikesele, mida lugeda tahaks ja siis mingi ajaga tuuakse see raamat. Või siis olla e-riigile kohaselt marumoodne inimene ja tellida raamat e-kataloogi kaudu. Kodust väga kohale ei viitsinud minna, nii et otsustasin selle teise kasuks ja sealt see feilide jada pihta hakkas. Täiesti kosmiline, ma ütlen. Kõigepealt, onju, täitsin kõik vajalikud värgid ära ja vajutasin rõõmsalt nuppu "telli" ja mõtlesin, et nüüd siis on valmis ja homme lähen järele raamatule. Tüng, värdjas! Ette tuli silt, mis teatas suurelt ja punaselt, et minu lugejakaart aegus kaks nädalat tagasi ja "pöörduge raamatukogutöötaja poole!". No aitäh. Ma kerge loobuja ei ole, nii et vahetasin kodused dressid vähe esinduslikemate riiete vastu ja tõttasin pöörduma! Kohale jõudes selgus, et Vanemuises on parajasti etendus käimas, nii et raamatukogu juures oleva parklaga oli tehtud ilmselt niimoodi: nii palju autosid, kui üldse mahub parkima, sõitsid sinna ja parkisid ära - ja siis otsustasid umbes 15 autot, et mahuvad ka veel ära. No pole hullu - teebki mu figuurile kasu, kui ma 500 meetrikest jalutan. Igatahes jõudsin siis selle infolaua tädikese juurde kohale, sain kaardi üllatavalt ilma vahejuhtumiteta uuendatud ja läksin kojulaenutuse sedelikest täitma. Ma ise olin täiesti veendunud, et raudselt täna on see infoletitöötaja tund varem koju läinud või midagi ja ma ei saagi uuendada. Sedelit täites avastasin, et selleks oleks näiteks pastakat või pliiatsit või midagi vaja ja mis te arvate, et mul oli midagi kaasas vä? Pfft! Vähemalt on pastakatega selline hea lugu, et neid saab tavaliselt kellegi käest natukeseks laenutada. Sedelit ära viies selgus, et enne esmaspäeva raamatut kätte ei saa ja pakkuge, kes esmaspäevast-neljapäevani Tartust ära on. Väike lisaboonus on see, et raamatut hoitakse kojulaenutusletis 3 päeva. Skoor! Õnneks tuldi jälle vastu ja pandi sedelile väike lisamärkus, et sellele hädapätakale võiks raamatut reedeni hoida.
Nii ma siin nüüd istun, kodus, köögis, pelmeenidega, ilma raamatuta. Ürita veel spontaanne olla, noh!
No comments:
Post a Comment