JA TA SAI SELLEGA JÄLLE HAKKAMA!...piinlik

Täna pärast kooli sain Dagnyga kokku ja läksime kohvikusse sööma - mis te arvate, mida ma avastasin siis, kui oli aeg maksma hakata? Klassika. Õnneks oli Dagnyl pangakaart ilusti kaasas ja problema lahenes kiiresti. Üleüldse nägin ma kuidagi nutune välja: mingil imelikul põhjusel tulin ma kooli ilma jopeta, mis tähendab, et kui ma kella kaheksa paiku koju hakkasin minema, oli võrdlemisi jahe-jahe olla. Lisaks sellele olid mul jalas erekollased sokid ja mustad plätad - väga võimas kombo kooliskäimiseks viisakate riiete juurde :D! Et nüüd keegi täiesti stiilipolitseid välja ei kutsuks, siis plätad olid puhtalt praktilistel põhjustel: vääääga armas vill on laupäevast kaunistamas mu suurt varvast ja kui saapaid kanda, siis ta läheb üha uuesti katki (ta selline, millel nahka peal ei ole - kaunis!) ja minu isiklik tahtmine näiteks on, et ta ära paraneb. Tahaks ju ometigi uuesti jooksma minna.

PS. tudengipäevad on tulemas! Ja mul on lihtsalt megageniaalne taktika - see aasta on meil tudengiseiklusel võistkonnas poiss, kes jõuab üle 200 kg tõsta, ehk siis näiteks mind! Uhke värk ju!