Uus päev, uus katse!

Täna testisime Heigoga, mitu kruvi me saame ära kruvida mu läpakalt nii, et me lõpuks suudame selle asja jälle kokku panna ja arvuti ilusti töötaks (tegelikult tahtsime termopastat uuendada, aga see selleks).

33 kruvi suutsime eemaldada ja siis oli pilt selline :


Palju vingem oli muidugi kogu seda kupatust jälle kokku panna. Lõpuni jäi müstikaks, kuhu üks väike halli värvi kruvi minema peaks. Nüüd ta ootabki visalt mu laua peal järgmist korda (sest päris sinnani me lahti lammutatud ei saanud seda, kuhuni vaja oleks).

Nii teadus sünnibki!

Nii! Mida ma siis kaks ja pool nädalat teinud olen? Eks ikka alguses nohik ja siis oli vaja hakata elu vürtsitama, et raamatu taga veedetud tunde tagasi teha!

Et ma siin nii palju oma sessist rääkinud olen, oleks ilmselt aus ära tuua ka tulemused (mille kohta muideks mitu inimest on tabavalt öelnud "mitmekesine!"):
Eesti keele suuline ja kirjalik väljendusõpetus: A - suurepärane
Kliiniline psühholoogia: E - kasin
Kognitiivne psühholoogia: C - hea
Matemaatikast psühholoogidele: A - suurepärane
Neuropsühholoogia: D - rahuldav
Psühholoogia: C - hea
Sissejuhatus reklaamipsühholoogiasse: C - hea
Sissejuhatus sotsioloogiasse: A - suurepärane
Spordiõpetus. Kergejõustik: arvestatud
Strateegiline juhtimine ja otsustusprotsessi alused: B - väga hea

Põhimõtteliselt olid mul kõik hinded A'st E'ni olemas. Oleks tahtnud, et keskmine (3,5) oleks tulnud tsiiiiipakene kõrgem (oleks rohkem lootust õppetoetust saada), aga põhimõtteliselt väga katastroofilised tulemused pole. Nüüd natukeseks ajaks nohikuperiood läbi - kogun ennast veidi, et uue ja vingema hooga pihta hakata, järgmine semester on vaja teadust hakata tegema!

Et ennast teaduslainele viia, korraldasin eile/täna kogemata katse. Siin teile kõigile katseplaan juhuks-puhuks, kui kellelgi on tahtmine korrata:

Katsevahendid:
pesumasin, trenniriided, pakk salvrätte, Venuse žilett ja pesupulber

Katse käik:
1. Käi trennis
2. Pane trenniriided koos salfakapakiga ja žiletiga pesumasinasse
3. Lisa pesupulber ja vali kindlasti programm, mis kestab vähemalt tunnikese
4. Varu aega ja kannatust

Katse tulemused:
Läksin hommikul pahaaimamatult riideid kuivama panema (sest õhtul hilja ma ju ometigi ei viitsinud) ja kõik sujus suurepäraselt! Kui pooled riided olid ilusti resti peal juba, avastasin, et lisaks kõigele olid sellised vahvad aksessuaarid pesus. Tulemuseks õnneks vaid WTF-ilme mu näol ja rikkumata riided (ma põhjalikku kontrolli ei viitsinud veel teha, aga pealtnäha tundus täitsa okei). Lähemal ajal ma igatahes korduskatset teha ei plaani, piisas sellest kah.
MINA EI VASTUTA, KUI KELLEGI TEISTSUGUSED KATSETULEMUSED TULEVAD!!

Ürita veel midagi planeerida...

Täna oli meil (mina, Karmen, Hannula, Kaia, Agnes) plaanis suusatama minna kell 13, pärast seda sauna ja siis üks mõnus praad süüa. Läks nii nagu ikka: kell 12 helistas Kaia, et tal palavik ja ühineb söömiseajaks; kell 12.50 helistas Agnes, et ärkas alles ja liitub ka hiljem ning kella 13 paiku saatis Hannula sõnumi, et ei tule ikka suusatama. Raudselt kõik kartsid sulalund lihtsalt! Igatahes kui Karmen kella 13.20 paiku minu poole jõudis, otsustasime, et me ei hakka kahekesi ka minema ja alustasime hoopiski suurejoonelisi ehitustöid. Ega kuskil pole ju öeldud, et alati peab selle ehitama, mis algselt plaanis! Põhimõtteliselt mõtlesime me kindluse ehitada, õue jõudes oli mul juba idee, et teeks õige püramiidi. Kui olime püramiidiga poole peale jõudnud, otsustasime, et teeme suure orienteerumiskolmnurga nelinurkse aluse peale. Kui see oli poole peal (vahepeal jõudis Agnes ka kohale), tuli idee hoopis tugitool teha! Mõeldud-tehtud! Mõtlesin tugitooli jaoks alguse teha nii, et hüppan lihtsalt tagumik ees pooleliolevasse ehitusse ja peakski nagu okei olema. Võtsin hoogu, hüppasin (massi mul peaks ju ometi nagu olema) ja põrkasin samamoodi tagasi. Vot see oli alles tugevalt ehitatud! Tugitooli ehitamise poole pealt ühtegi uut suurepärast ideed ei tulnud, nii et selle viisime ka lõpule. Lisaks väike kohvitassike ja taldrik sinna juurde :).
pilt1: meie ülimugav diivan!

pilt2: väike kohv?

Kuna trenni ei teinud, jätsime saunaosa ka sujuvalt vahele. Seega oli järgmine asi nimekirjas söögitegemine. Kui juba feilimiseks läks, siis ikka kõige täiega! Plaanisin põhimõtteliselt teha makaroni-hakklihavormi. Avastasin, et makarone väga pole, nii et helistasin Kaiale, et ta kaasa võtaks. Natukese aja pärast avastasin, et hakkliha pole...nii palju siis sellest. Tegin taktikalise muutuse: vaatasin kõigepealt, mida on ja siis hakkasin mõtlema, mida teha! Nii et söögiks sai ahjukartuleid, sealiharulle ja kanakoibasid - päris hea oli minu meelest :)! Kana ainult näitas iseloomu - ei tahtnud kuidagi valmis saada. Hoolimata sellest, et ma olin seda pakendi peal näidatud poole tunni asemel 45 minutit ahjus hoidnud, voolas kanakoivakesest verd välja, kui Agnes sellele noaga kallale läks, et Kaiale sõbralikult pool eraldada. Mis seal ikka, uuesti ahju ja ju sööb hiljem. Lasin lõpuks ikka korralikult krõbedaks, et enam mingit vaidlusmomenti ei tekiks!

Pingelangus

HAA! TEHTUD SAIN!!

Alguses, kui olin närvis, oli selline dialoog:
õppejõud "Ja armastust saab ka raha eest osta..."
mina (hämmingus, mida ma nüüd vastan) "eee...ka võimalik..."
õppejõud "Häh! See on see ainuke, mida ei saa!"

Kursaõde, kes minuga koos eksamit tegemas oli, muigas kõrval. Nii palju siis sellest.
Hiljem, kui ma juba olin natuke rohkem omas elemendis, seletasin õppejõule vanadest ja uutest autodest ja nende seosest rahaga ja kõike muud. Päris vahva oli :)!

Eile olin ma oma üleõppimisest veits mullis, siuke kergelt mõtted uitamas ja muidu pilk uimane. Väga ümbrust jälgida ei suutnud. Nii et kahe eksami vahel otsustasin, et ma vajan ühte kohvi, muidu jään täitsa magama sinna (nähes, kui närvis ma pärast olin, mõistsin, et seda poleks ilmselt juhtunud muidugi). Kõndisin kohviautomaadi juurde ja seal oli see mees, kes neid automaate hooldab. Küsis, mis kohvi ma tahan. Vastasin, et moccachinot. Pani masinast väljavõetud müntide kuhjast ühe sinna sisse tagasi ja ulatas mulle moccachino. Ma ei saanud väga midagi aru ja küsisin, miks ma maksma ei pea. "Sest praegu on õnnelik hetk!". Vot kui armas :)!

Hiljem, kui ma raamatukogust ära hakkasin minema (olgu õnnistatud mahla- ja energiajoogilett, mida sessi ajal nautida saab!), oli rõivistus tavaliste tädide asemel riideid andmas kena viisakates riietes noormees (okei, Villu tegelt)! Aitas mul isegi jope selga ja puha, tundsin ennast printsessina :)

Õhtul tundsin ennast täiesti kurnatuna, aga otsustasin minna Piretile ja Dagnyle külla. Lisaks osavale kiirremondile-laetuunimisele nägin ma ka vinget videot, mis iga kord mind muigama paneb.

Nohik

Väsimus on peal ja und pole. Elagu kohv, energiajook, tee ja eksamisess! Ja endiselt on tunne, et ma lähen sinna homme bingot tegema. Oleks valikvastused, oleks bingo okei, aga suulise eksamiga on vähe teised lood. Ei taha nüüd liiga marki täis ka teha ju...

Ja kes veel ei tea, mis asi otsustusprotsess on, siis ma seletan! Imelihtne: Probleemsituatsiooni S0, olemasoleva aja T ja käsutatavate ressursside Q tingimustes tuleb formuleerida eesmärk A; määratleda juhitavad tegurid X, mittejuhitavad tegurid S, väliskeskkonna seisundite tekkimise tõenäosuste jaotused P, piirangud B, seoste f ja F analüüsi alusel määratleda alternatiivide teostamise tulemuste vektor Y; hindamiskriteeriumide (kasulikkusfunktsioonide) K alusel määratleda tulemuste kasulikkus Z; alternatiivide teostamise tulemuste oodatava kasulikkuse hindamise funktsioonide E ja komplekshinnangu funktsiooni KA alusel määratleda optimaalne lahend x*, mis rahuldab kitsendusi B.

Tuleb alles vahva eksam :D! Ja noh...hästi või halvasti, aga 12h pärast on see kõik tehtud! Ja et valet muljet ei jääks, siis ma siiski loodan seda hästi varianti.

Väikseks vahelduseks õppimisele käisin täna seljakotti ostmas, tegin oma esimese euroostu Eestis. Maksmise peale läks ainult 10 minutit :). Lugesime koos müüjaga sente/münte ja arvutasime hiina imega (eurokalkulaator) mitu korda üle. Muidu poleks probleemi olnud, aga ma kasutasin kinkekaarti (kodust leidsin, kolm ja pool aastat tagasi võistlustel võitsin. Neil vist tegelt kehtivad seal kinkekaardid pool aastat, aga kuna minu omal polnud kuupäeva peal, siis põhimõtteliselt oli asi õige :) ) ja selle peale tekkis arvutis mingi segadus. Mul oli lõbus vähemalt :)

Lõpetuseks väike tarkusetera, mida iga õpilane teab, aga ei kasuta: ära alusta tööks õppimist viimasel hetkel!

Katsu sa ainult õppimisest kõrvale hiilida!

Mõtlesin enne õppimise vahele veidi klaverit mängida. Et ma ise ka mõistaksin, et enne eksamit tuleb õppida, mitte klaverit mängida, karistati kohe ära! Suutsin täpselt veeni peale endale noodilehtedega pisikese papercuti teha. Kahtlemata osav!

Lähme suusatama!

Täna käisin suusatamas. Esimest korda sellel talvel. Kannad villis, aga muidu oli absoluutselt tore! Mul siin kodu juures vahva suusarajake metsa sees, siuke väike ja armas. Kõik, kes vastu tulid, naeratasid ja soovisid head uut aastat. Isegi pikali ei kukkunud! Ja raadiost ei tulnud peaaegu ühtegi reklaami ning lood olid täpselt sellised, nagu mulle meeldib. Järelikult peab lähemal ajal kindlasti uuesti minema! Mine tea, äkki saabki see kord enne maratoni rohkem kilomeetreid kokku, kui maraton ise on. (siinkohal lisan igaks juhuks, et ma sõidan Tartu Maratonil kõigest poolmaratoni. Nii kõva mutt ma siiski pole, et tervet maratoni sõidaks)

Lisaks sellele olen ma terve ülejäänud päeva õppimist mänginud, mitte küll muidugi nii edukalt, kui plaanisin. Ja et päev tühja ei läheks ja ikka midagi uut kõik selgeks saaksid, siis siin on väike tarkuseterake: "Käbinääre (epiphysis cerebri) asetseb III vatsakese tagumise seina piirkonnas nelikküngastiku lestme kohal mõhnkehamõika all.". Noh, et kuskil lambist hiilata saaks. Näiteks kui keegi küsib "Kui palju mäkis burks maksab?", teed asjaliku näo pähe ja vastad "Ei tea, aga käbinääre (epiphysis cerebri) asetseb...". Või näiteks: "Kas sul CT tasutapileteid on?" "Ei ole, aga käbinääre (epiphysis cerebri) asetseb...". AITAB IGAS OLUKORRAS! Lisaks kõigele on minu meelest tegemist päris luulelise lausega.


Igatahes. Tulge külla, läheme suusatama! (mitte nüüd päris kohe, hetkel ma õpin. 6. jaanuari hommikuks on mul silmad punased, tarkus peas ja lugemise peale tekib okserefleks. Elagu eksamid!)