Täna oli meil (mina, Karmen, Hannula, Kaia, Agnes) plaanis suusatama minna kell 13, pärast seda sauna ja siis üks mõnus praad süüa. Läks nii nagu ikka: kell 12 helistas Kaia, et tal palavik ja ühineb söömiseajaks; kell 12.50 helistas Agnes, et ärkas alles ja liitub ka hiljem ning kella 13 paiku saatis Hannula sõnumi, et ei tule ikka suusatama. Raudselt kõik kartsid sulalund lihtsalt! Igatahes kui Karmen kella 13.20 paiku minu poole jõudis, otsustasime, et me ei hakka kahekesi ka minema ja alustasime hoopiski suurejoonelisi ehitustöid. Ega kuskil pole ju öeldud, et alati peab selle ehitama, mis algselt plaanis! Põhimõtteliselt mõtlesime me kindluse ehitada, õue jõudes oli mul juba idee, et teeks õige püramiidi. Kui olime püramiidiga poole peale jõudnud, otsustasime, et teeme suure orienteerumiskolmnurga nelinurkse aluse peale. Kui see oli poole peal (vahepeal jõudis Agnes ka kohale), tuli idee hoopis tugitool teha! Mõeldud-tehtud! Mõtlesin tugitooli jaoks alguse teha nii, et hüppan lihtsalt tagumik ees pooleliolevasse ehitusse ja peakski nagu okei olema. Võtsin hoogu, hüppasin (massi mul peaks ju ometi nagu olema) ja põrkasin samamoodi tagasi. Vot see oli alles tugevalt ehitatud! Tugitooli ehitamise poole pealt ühtegi uut suurepärast ideed ei tulnud, nii et selle viisime ka lõpule. Lisaks väike kohvitassike ja taldrik sinna juurde :).
pilt1: meie ülimugav diivan!
pilt2: väike kohv?
Kuna trenni ei teinud, jätsime saunaosa ka sujuvalt vahele. Seega oli järgmine asi nimekirjas söögitegemine. Kui juba feilimiseks läks, siis ikka kõige täiega! Plaanisin põhimõtteliselt teha makaroni-hakklihavormi. Avastasin, et makarone väga pole, nii et helistasin Kaiale, et ta kaasa võtaks. Natukese aja pärast avastasin, et hakkliha pole...nii palju siis sellest. Tegin taktikalise muutuse: vaatasin kõigepealt, mida on ja siis hakkasin mõtlema, mida teha! Nii et söögiks sai ahjukartuleid, sealiharulle ja kanakoibasid - päris hea oli minu meelest :)! Kana ainult näitas iseloomu - ei tahtnud kuidagi valmis saada. Hoolimata sellest, et ma olin seda pakendi peal näidatud poole tunni asemel 45 minutit ahjus hoidnud, voolas kanakoivakesest verd välja, kui Agnes sellele noaga kallale läks, et Kaiale sõbralikult pool eraldada. Mis seal ikka, uuesti ahju ja ju sööb hiljem. Lasin lõpuks ikka korralikult krõbedaks, et enam mingit vaidlusmomenti ei tekiks!
pilt1: meie ülimugav diivan!
pilt2: väike kohv?
No comments:
Post a Comment