Laupäev möödus sporti tehes - või noh. Kõva 500 meetrit suusaergomeetril. Kui kellelgi tekib vastupandamatu soov teada saada, mis tunne on, kui jalad ei kanna, käed huugavad ja tervet keha täidab magus valu, siis proovige 500 meetrit suusaergomeetril kellegagi võidu teha - soovitatavalt aeg kuskile alla 2.30, siis ikka tunneb seda õiget värki. Müstika, kuidas paar minutit sporti võib niiiii läbi võtta.
Spordilainel jätkates, siis neljapäeval läksin panin jälle jala joonele orienteerumisfanattidega - seekord vallutasime AHHAA-keskuse, mis on siseorienteerumiseks vägagi sobiv koht. Lahe oli näha, kuidas terve seltskond hämmingus ringi siblib. Ja kui AHHAA-keskus tõmbas nii mõnelgi mõistuse kokku, siis Suusahullud hoolitsesid selle eest ka, et lihased vähemalt sama palju vatti saaks - nagu ma ette ennustasin, oli finiš Tigutorni tipus (või noh...20 korrusel). Võimas! Ootan huviga juba kevadisi ettappe :).
Vahepalaks lõbus muusikapalakene (kes veel kuulnud ei ole):
Mõistuse kokkujooksmisest rääkides: ei saa jätta mainimata, et eile oli see piinlik hetk, kus mul kontrolltööl jooksis mõistus kokku. Ma ei tea, kuidas see nii juhtus... 9 küsimust oli, neist neljale olin ilusti pika (ja ilmselt liiga) põhjaliku vastuse ära kirjutanud, kui ma avastasin, et aega hakkab väheks jääma. Ja siis tuli sellest pänik ja kõik läks meelest. Siis tuli viha selle peale, et kõik oli meelest läinud ja kõik läks VEEL rohkem meelest. No ja siis oli juba täitsa lootusetu seis ja kirjutasin selliseid vastuseid, et endal oli ka piinlik - asjale lisas vunki, et mul samal ajal käis peas lugu "Dumb ways to die". Siuke totaalselt liimist lahti. Samas - kah omamoodi huvitav kogemus :D!
Lõpetuseks väike osakene klaveripalast, mida Helen soovis, et ma ära õpiks:
No comments:
Post a Comment