Talle omaselt oli Janika orgunninud asja nii, et äkšen käis kõik kolm päeva jutti ja sööki oli mägedena. Nii, kui me olime oma autotäiega kohale jõudnud ja mašiinast välja kepsutasime, pidin ma tõestama, et ma ikka oskan rõngakest puusade peal keerutada. Kui see tehtud, ei olnud mingit mahaistumist, vaid kohe orienteerumisvõistlus tiimidena. Tasavägisest ringirallimisest on mul siiani jalad kriimustatud ja katkised, aga võitsime! Haa! Paar võistlust veel ja oligi aeg rändtsirkus randa kolida ja lasta uutel geniaalsetel ideedel lennata. Üks neist oli näiteks selline:
Pärast veel võimas eeljaanituleke ja Saladuste lugemised ning oligi juba päike tõusmas ja aeg veidikene unetunde koguda, et hommikul päästemissiooni läbi viima asuda. Nimelt oli öösel nõnda võimas tuuleke olnud, et telk, mis muidu paistis eelmisel päeval veel pealtnäha täiesti tavaline telk, oli otsustanud digimuutuda vesiroosiks. Uhke värk!
Ma saan küll aru, et igaüks peaks saama olla see, kes/mis ta tahab olla, aga meil olid siiski teised plaanid selle telgikesega, nii et hommikune esimene ülesanne oli talle selgeks teha, et ta võiks siiski vähemalt veel paar päeva telgina käituda. Mõeldud/tehtud ja juba samal õhtul sai DJ Janika selle telgi mõnusas varjus taustamuusikat valida.
Ja mis teema selle otse-otse-PAREMALE-PAREMALE asjaga on? Noh. See on uus ja vinge mäng, mille Janika täitsa ise meile kohapeal välja mõtles. Võiks öelda, et sellest mängust sai lausa õhtu hitt. Kes soovib kodus järele proovida, siis see käib nii: mõlemast võistkonnast valitakse üks, kes paneb silmad kinni ja teine, kes teda juhendab. Noh ja edasi on juba lihtne - see, kellel on silmad kinni, teeb teise meeleheitliku "VASAK-VASAK-OTSE-PAREMALE!!!" karjumise saates võimalikult kiirelt ringi ümber tiigi. Või noh...võiks siiski mitte just nii kiirelt teha. Meil näiteks läks täpselt niimoodi, et juba esimestel võistlejatel oli selline võiduhimu sees, et esimese kurvi peal lendas üks võistlejatest tiiki. Võib öelda, et järgmised ringid tehti juba vähe rahulikumalt ja ettevaatlikumalt.
Sealt edasi tuli juba mõnusa live-muusika saatel lõkkeõhtu ja imekombel oli jälle hommik koos grillimise ja muude võludega käes. Janika, kiidan su fiestat - oli jaanipäev nagu jaanipäev olema peab! Jään su järgmist sünnipäeva ootama :)!
PS! Kes veel ei teadnud, kui palju ma kaalun, siis kui ma täie lennuga Jaksi ja Joosepi peale maandusin, ütles Jaksi malbelt "Nele, sa oled nagu lilleõieke!". Guugeldades leidsin ma igatahes, et lilleõieke kaalub alla ühe grammi. Vot sulle siis.
No comments:
Post a Comment