Sa ikka tead, millal sa sündinud oled või üldse ei tea??

Täna hommikul kell kaheksa käisin eksamit kirjutamas ja teadagi, mis nende kella kaheksaste eksamitega on - magamatus (üritasin vara magama minna, aga absoluutselt und ei tulnud ja köögis käis samal ajal pidu, mis kostus päris hästi mu tuppa jnejne. sada häda). Hommikul oma paaritunnisest katkendlikust unest ärgates tundsin ennast igatahes päris värskelt ja kooli poole sammudes oli täitsa kohe tunne, et ma olen ju palju õppinud ja võiks osata niimõndagi. Aga! Eksam algas kohe kõige raskema küsimusega: minu sünnikuupäevaga. Uhh, kus ma alles maadlesin selle küsimusega! Esialgu kirjutasin sinna oma sünnikuupäevaks 5. detsembri aastal 2011 (ma olen tulevikust, jeah!), kuid jõudsin üsna pea järeldusele "Oot-oot, ma ei ole ju detsembris sündinud!" ja kirjutasin uueks kuupäevaks enesekindlalt 12. mai, 2011. Pärast mõningast mõtlemist jõudsin siiski järeldusele, et nii noor ma päris ka nüüd ei ole ja jõudsin mingi ime läbi isegi õige kuupäevani. Samas pool tundi hiljem, kui veel ühele lehele oli vaja see armas numbrike kirjutada, olin ma juba täiesti veendunud, et ma olen sündinud 1800midagi aastal. Kui ma veidike aega jälle mõelnud olin, jõudsin ma uuele järeldusele, et 200-aasta juubelini peaks ikka natukene veel aega olema ja kirjutasin sinna 1989. aasta jaanuarikuu. Pfft! Järgnes sisemine motivatsioonikõne teemal "Katsu ennast nüüd ometi kokku võtta!!". Pärast pingelist naeru tagasihoidmist (ma tõesti nägin tõsiselt vaeva, et mitte kõva häälega naerma hakata) sain lõpuks ometi hakata küsimustesse süvenema. Hästi läheb!