Pmst saan endale "Aasta sõber 2019" tiitli

Ma käin vahel Siimul külas filme vaatamas. Ja viimase nädala jooksul oleme hoopiski ühte sarja vaatanud. Nii ma ka täna kirjutasin talle "mis teed ä?", mille peale ta vastas, et mitte midagi ja uuris, et mis ma homme üldse teen. Ma vastasin, et lähen sünnipäevale, mille peale ta ütles, et "kellegi teise, ma oletan". Mina, ilma absoluutselt süvenemata, mida ta sellega öelda tahab (no pole just esimene kord, kus ma ei saa aru, mida ta mõtleb mingi asjaga - ta ongi selline veits trikijutuga vahel), vastasin lihtsalt selle inimese nime, kelle sünnipäevale ma lähen. Fast forward kõva kaks tundi ja jõudsingi Siimule külla võrdlemisi eventful sarjavaatamisele. Kõigepealt suutis see geenius panna saiakesed ahju ja sättida taimeri 13 tunni peale. Noh, et saiakesed ikka ilusti valmis saaks. Hetk hiljem suutsin mina kallata ploomimahla peale oma valgele pluusile, mis mul täna esimest korda seljas oli (Siim väga ei imestanud muidugi. Ise ka ei imestanud - polnud just esimene kord, kui mul selline asi juhtub).

No ja siis olime kaks osa juba ära vaatanud, kui ma ütlesin, et oota korra, mul on vaja kirjutada ja õnne soovida. Mille peale see tegi nalja, et "mulle vä?". Kõva naljamutt nagu ma olen, ei saanud ma ka võlgu jääda ja võtsingi lahti messengeris tema vestluse ning soovisin õnne ja panin kaks lambist õnnesoovi-GIF'i ja puha. Noh, et nali ja nii. No ja siis soovisin õnne ka töökaaslasele, kellele ma tegelt kirjutada plaanisin. Samal ajal veel tuututasin Siimuga, et viisakas on vastata "õnnesoovidele" - ise itsitasin muidugi, sest ma tegin omastarust endiselt nalja. Ja no - ta siis vastaski muidugi. Vaatasime siis järgmise osa ära ja kell hakkas juba pool üks öösel saama ja aeg oli hakata kodupoole ennast sättima, kui Siim hakkas jaurama midagi "No ma siis vaatan, mis selle homse õhtuga saab...". Ma küsisin muidugi vastu "Mis sellega siis saama peab!??". Mille peale ta hämas midagi stiilis "No ma siis vast kirjutan sulle ja veel osadele ja kutsun kuskile ja teen välja midagi...". Ja siis mul järsku turgatas "OOOOOOOT!!! Kas sul on sünnipäev vä!??". Siim naeris "Jaa!". OMGGGG. Maxxx piinlik. Nagu. Tema sünnipäeva õige kuupäev oli selleks hetkeks juba kätte jõudnud ja ma olin tal külas ja mul polnud õrna aimu ka. Ma teadsin, et millalgi jõulude ja aastavahetuse vahel see on, aga õigest kuupäevast polnud küll aimugi. Tema muidugi arvas, et ma tean küll väga täpselt ja sellepärast tegingi kõiki neid nalju ka - tegelikult ma tegin neid täiesti lambist: tal oleks sama hästi võinud sünnipäev juulikuus olla ja ma oleks ikka samamoodi teinud. No vähemalt sain ma olla esimene, kes teda tema saabunud juubeli puhul kallistas!


Muidu käisin täna aitamas korraldada ühte orienteerumistreeninguvärki. Minu roll oli seal küll pisike, aga abiks seegi. Long story short, mu tädi andis mulle oma vana printeri juba paar päeva tagasi ja laisk nagu ma olen, pole ma siiani viitsinud seda autost ilusti tuppa ära viia (ju homme viin, onju). Nii et see reisis minuga ilusti sinna kaasa. Ja, häh, arvata oli, et see printer tasub ennast ära! Lehvisin siis ilusti kohale, kui poisid rääkisid, et neil printeriga mingi jama ja küsisid naljaga "Ega sul juhuslikult ühtegi printerit autos ei ole?". JACKPOT! "Noh..tegelikult juhtumisi on küll!". Ise muidugi muigasin rahulolevalt. Lõpuks mu printerit muidugi vaja ei olnud, sest see teeb ainult mustvalget värki, aga ma olin ikkagi marurahul!

Lõpetuseks pilt ühest minu tänasest vahvast külalisest (see udusus iseloomustab täiega hästi, kui palju ta ringi sahmerdas):

Mõista-mõista, mis see on...

Nonii-nonii. See, et ma pikalt vahepeal vait olen olnud, ei tähenda, et midagi vahepeal toimunud ei ole! On ikka! Näiteks: käisin mina Pärnus konverentsil kaks päeva ja jätsin selleks ajaks auto töö juurde. Väga ülemäära nüüd kohta ei valinud, sest miks üks peaks parem olema, kui teine, onju!? Jõudsime siis ilusti tagasi ja ma ei saanud veel midagi arugi, kui töökaaslased hakkasid naerma "Hahahaa, päriiiiis kaunis!!!". Ma olin muidugi segaduses ja küsisin "Misasi!??", mille peale nemad itsitasid edasi "Normaalselt on kõht lahti olnud mõnel". Ja kui ma ka siis fainalli mõistsin, millest räägitakse: "Mineeeeee kanniiiiiii!! See on minu auto ju!!". Normaalne p*sarahe oli autost üle käinud vä!?

Ütleme nii, et kui nad teada said, et see konkreetne on minu auto, siis neil oli nalja ja naeru ikka veel pikemalt. Isegi pesulas ei tulnud see kõik maha. Note to self: sinna puude alla enam ei pargi!!

Lisaks sellele evendile käisid mul vahepeal kadrisandid! Kes mäletab, siis ma eelmine postitus kirjutasin, et ma nüüd seekord plaanin valmis olla. Õnneks olin ka - ma nimelt olin päevad JÄLLE sassi ajanud ja lihtsalt tänu juhusele sattus, et mul päev varem poes asjad meelde tulid. No igatahes tublide lastena nad küsisid ka lademes mõistatusi ja päris mitmele ma teadsin ka vastuseid. Aga ühele küll ei teanud. Või õigemini ei soovinud proovidagi vastata :D. Aga teie, targad inimesed, äkki teate vastust? Nimelt see kõige väiksem kadrisandikene esitas siis selline mõistatuse "Püksis ta kasvab, noored teda ihkavad, vanad teda vihkavad". Esmapilgul mõtlesin, et äkki ma ikka kuulsin valesti ja palusin korrata mõistatust. Selgus, et kuulsin ikka täiesti õigesti ja langetasin selle peale kaalutletud otsuse, et ma igatahes ütlen parem kohe heaga, et ma vastust ei tea! Esitasin pärast loomulikult sama mõistatuse kohe teistele sõpradele ka - las kõik mõistatavad! Ja et teil siin lihtsam oleks, siis üks sõbranna sattus guugeldades hoogu ja leidis samast mõistatusest ka teise variandi: "Edimält pehme ja valge, peräst kõva ja kange, nuurt ta sallip, vana ei salli".

Kui juba kadrisantidele jutt läks, siis siin ühed äraütlemata vinged kadrisandid umbes aastal 2001 - oh olid ajad, olid outfitid! :

Ja noh. Loomulikult ei saa ka mööda kodu- ja kolimisjuttudest. Nimelt on mul nüüd uus rekord selles, kuidas ma ise mittemidagi ei tee. Nagu ma juba kirjutasin, siis pole ma ise peaaegu ühtegi asja kasti pannud, pole ise ühtegi kasti kohale toonud ja tegelikult olen ise heal juhul ainult pooled asjad lahti pakkinud. Nüüd siis jõudis kätte aeg, mil saabus kohale voodi ja oli aeg poest ära tuua telekalaud. Et ma ise ikka absoluutselt mittemidagi ei teeks, tuli voodit mööblimehelt vastu võtma Liina. Pärast mida jäid kõik need asjad loomulikult selliselt koridori, nagu need saabusid. Et millalgi hiljem asjaga edasi tegeleda muidugi. No ja siis üsna pea jõudis kätte aeg, kui ma sain mõnusa allahindlusega osta endale telekalaua, mille jaoks ma olin allahindlust juba kuu aega ootanud. Skoor! Ja nüüd siis see minu next level mittemidagitegemises: ma ei läinud isegi ise järgi lauale poodi! Nimelt Joosep oli nõus ta lahkelt peale võtma ja koju ära tooma ja kuna tal oli veidi aega üle ja ta selline tegutseja juba kord on, pani siis lauakese kokku kah juba. Pärast seda jäi tema asjalik pilk pidama voodijuppidele ja küsis, kas see tuleb kah kokku panna. No eks iseenesest ju tuli...nii et üsna kohe oli juba selline seis:

No mis nii viga neid kolimisi teha! Kui mul pärast seda talle rohkem ühtegi ülesannet anda ei olnud (okeiokei, pesumasina tassis ka ühest kohast teise), porises ta, et kas see nüüd siis oligi juba kõik - ja et järgmiseks korraks olgu olla ikka korralikum nimekiri!

Ja kui keegi nüüd mõtleb, et kas see Nele ise ka üldse midagi teeb, siis vastus on: jaa, teeb küll! Täitsa ise suutis Nele oma kõrvaklapid pesumasinas ära pesta. Ikka niimoodi korralikult pika programmiga ja tsentrifuug ja puha.

Lõpetuseks: kas teil kellelgi on ka niimoodi, et FB valikuliselt osasid eventide kutseid ei saada edasi? Mul nimelt on ta jätnud saatmata viimasel ajal nelja sünnipäeva ja ühe soolaleivapeo kutsed. Ja need ei ole just sellised suvalised "maybe viitsin läbi astuda" üritused, vaid ikkagi fiestad, kuhu ma tahaks reaalselt minna. Tänks täiega feissbukk, no!