Paar nädalat tagasi teatas Hannula, et tema tahab igatahes siin vanni minna. Eile selgus, et eriti sõnasööja-mutt ta just ei ole :D. Tuleb meelde aeg, kui me Hannula ja Kaiaga öösel pidžaamade ja hommikumantlitega mäkki burksi läksime ostma.
Kusjuures nendest muumitassidest. Sõbrakesed, kes mulle need kinkisid, ütlesid, et nad valisid põhimõtteliselt puhtalt kirjelduse järgi mulle sobivad välja (üks on Muumimammaga ja teine väikse My'ga) ja ma pean tunnistama, et tõi naeratuse näole küll, kui lugesin neid kirjeldusi: "Moominmamma is a gentle mother who cares for others. She never reveals the secrets that she has been told. She makes sure that the Moominhouse is safe and feels loving to both her family and to visitors" ja "Little My is one of Mymble's children. She is the smallest and most energetic. Little My always decides herself what she will and won't do. She isn't bothered by a mess, and she is so small that she fits into a pitcher or kitchen drawer between the whisks and spoons". Ma igatahes rahul!
Ja et veel edvistada, kui toredad sõbrakesed mul on, siis paar päeva tagasi tulid ka töökaaslased soolaleivale ja küsisid, mida tuua võib. Ma siis ütlesin, et davaiiiii köögirätikuid!! Ja nad ütlesid, et davaiiiii ok, aga ütle ikkagi veel midagi!! No ja siis ma hakkasin kirjutama, et tegelt tahaks täiega blenderit (ja juba guugeldasin neid), aga otsustasin poole pealt, et see on ikka liiga suur asi ja kustutasin juba poolelioleva vastuse ära. Ja ei saatnudki seda soovi neile üldse. No ja tuli siis järgmine päev ja nad tulid külla ja OMGGGGG!! Nagu reaalselt! Nad oli täitsa ise mu mõtteid lugenud ja tõidki blenderi!! Peal oli veel kirjas, et ma saan nüüd kõik takistused oma teelt purustada või midagi :D. Okei-okei, saab-saab! Igatahes ma olin ikka megarahul ja megaüllatunud, et nad oskasidki lambist tuua täpselt selle, mida ma tegelikult tahtsin.
Ja üleüldsegi käisid mul üks päev mardisandid!! Nad mõni päev enne käisid seda komm-või-pomm ka tegemas, aga ma pean tunnistama, et minu jaoks on see mardisandivärk palju sümpaatsem. Ikka lasin laulu lõpuni laulda ja nad olid ilusti full kostüümides ja paber 25 mõistatusega ka kaasas - täisvärk! Korra mõtlesin, kas peaks laskma neil tantsida ka, aga ikka ei hakkanud. No ja siis tuli see hetk, kus neile tuli midagi anda...sellega läks nüüd niimoodi, et ma arvasin, et päev hiljem tullakse ja mõtlesin järgmine päev poodi minna midagi selle jaoks hankima. Aga no, siin nad olid, nüüd ja praegu ja ootasid koridoris, et ma midagi tooks. Lappasin kappe läbi ja vaatasin isegi sügavkülma, et äkki jäätist või marju või midagi, aga millegi parema peale ma ei tulnud, kui üks suur kommikarp, mis söömist ootas. Nojah - äkki läheb nüüd hoopis nii, et nende vanemad kadrisanditama minu juurde minna ei luba, sest see tädi annab liiga palju kommi. Aga juhuks-puhuks, kui nad ikka tulevad, siis ma tolleks päevaks katsun juba varakult valmis olla ja vähe sobivamate snäkikestega. Äkki seekord pähklid või midagi...
Lõpetuseks väike näide, kui tubli koristaja ma ikka täpselt olen: nimelt nädalavahetusel hommikul ärgates hakkasin ma hoopis esimese asjana koristama ja jõudsin täpselt ilusti nõudepesumasina enne hommikusööki käima panna. Laadnalt hommikuhelbed (või lihtsalt "helbed", sest täiskasvanud inimesena söön ma neid vahel õhtuks ka...) kausikesse ja ainult lusikas veel võtta ja...või noh...ma olin reaalselt KÕIK lusikad pesema pannud. Suured ja väiksed, kõik! (mitte, et mul neid palju oleks üldse). Otsisin siit-sealt, sest tavaliselt on mul näiteks seljakotis üks matkalusikas, aga ka see oli oma asukohta vahetanud. Kaalusin juba kahvliga söömist, aga see oleks veel veidram olnud. Kuni avastasin, et mulle tuli ju presskannuga kaasa suurepärane kohvilusikas!!
Ütleme nii, et kõige mugavam nüüd ei olnud, aga käras kah :D!
No comments:
Post a Comment