Üks päev oli aeg lennuki peale minna - täiesti mitteminulikult olin kohal lausa tund aega enne boardingut. Umbes, et ka vahelduseks mitte tormata viimasel minutil ja nii. Ilusti õigel ajal olin juba turvakontrollis ja isegi õiged asjad olid eraldi läbipaistvas kotis ja juba tatsasingi väravate vahelt läbi...ja millegipärast hakkasid need asjad piiksuma. "Eee...äää...mul see käekell, äkki see vä?". "Võtmeid või midagi pole taskus?" "Oijummel...uuh. Need küll minu omad pole...". Ehk ma olin ööbimas käinud Dagny ja Pireti pool ja olgugi et me olime Dagnyga rõõmsalt tund aega lõuna ajal koos veetnud, ei tulnud meile kummalegi tema võtmekesed meelde. Kes ei mäleta, siis varem olen ma näiteks avastanud Tallinna lennujaamas, et minu Hollandi kodu võtmed on Dagny ja Pireti pool. Nüüd siis hoopis sedapidi. Nii palju siis sellest, et ma ilusti varakult kohal olen. Õnneks oli Piret seekord selline kiirreageerija, et võiks vabalt politseisse või päästeametisse tööle minna. Läks vaid mõni minut, kuni segaduses Piret oli ilusti turvaväravate juures ja mind nendest võtmetest vabastas.
Iseenesest väga nunnud võtmed, onju :)? Igatahes - Pirru ja Dagny kodu külastades tõi lausa naeratuse näole, kui nägin, et minu kingitud roosa minikastekann on ilusti kasutusse võetud! Ma teadsin, et see läheb õigesse koju!
Kastekannudest rääkides - ma nimelt edvistasin siin üks päev, et ma olen järsku nii adultiks saanud, et suutsin lille ellu äratada. No nüüd on see lill igatahes juba üle kuu aja vastu pidanud (ma tean, OMG!!) ja mul on järgmine mure: mul on tunne, et ma pean ta suuremasse potti ümber istutama ja ilmselgelt ei ole ma mitte kunagi sellist asja teinud. Ainult kuulnud, kuidas kõik muudkui seletavad, et nad istutasid oma taimed suuremasse potti ümber. How does it work!? Millist mulda sinna üldse osta tuleb!? Kui suur pott!? Nii palju küsimusi, nii vähe vastuseid...Ja mis lill see üldse on - teab keegi seda liiki?
Selgus, et täiskasvanuks saamisega see ära ei kadunud, et ma endiselt ei oska vedelikku mitte ühestki anumast mitte ühtegi anumasse kallata. Täna hommikul näiteks kallasin Janika pool kohvi laua peale. Täiesti lambist. Ei ehmatanud keegi mind või midagi. Lihtsalt kuidagi...Ja mõned päevad tagasi kallasin ma kannust kuidagi nii entusiastlikult vett, et jätkus igalepoole: põrandale, sülle, laua peale (ja mitte vähe, ikka selliselt korralikult). Umbes selline seis on täitsa tavaline:
No comments:
Post a Comment