Viirelaid

Ikka ja jälle ma imestan, kui ulmeliselt ilusaid kohti on Eestis - minust oli kuidagi täiesti mööda läinud, et eksisteerib väike paradiis nimega Viirelaid. Saarekene, mille peal on vaid paar maja ning erinevate juttude järgi 500-1000 lammast (jaa, lambakesed!!!!). Reklaamjutt rääkis veel, et seal on alati ilus ilm (kes ei räägiks nii, eksole) ja ma küll olin skeptiline, aga pidin tõdema, et täitsa tõsijutt. Ümberringi välkus äike ja meid kostitas vaid väike seenevihmake + see oli nii perifeerias, et isegi ükski sääsk ei viitsinud nii kaugele lennata. Sellises kohas tahaks tegelikult lausa nädal aega tiksuda. Võtaks kella käe pealt ära, jätaks telefoni tuppa ja lihtsalt oleks - räägiks juttu, loeks raamatuid, mängiks pilli, mõtiskleks mõtteid ja vahiks niisama taevasse imetledes kogu seda ilu.

Seekord piirdusin ma väga meeleoluka ööpäevaga, mis andis hea emotsiooni tükiks ajaks. No kuidas ei saaks meeldida see, et väiksed armsad lambakesed ringi kepsutavad (ütlen kohe ära, et enamus selle postituse ilusatest piltidest ei ole minu tehtud - ma alles õpin ilusaid pilte tegema):

Kes päiksetõusu ajal muutuvad lausa nii julgeks, et tatsavad ööbimiskoha hoovis ringi:

Juba lihtsalt niisama ringi vaadates oli tunne, et OMG, mida paradiisi! Ja et asi veel täiesti pöörfi oleks, jätkus õhtu ühe mõnusaima kontserdiga, kus ma käinud olen:

No ikka eriti laadna tsill oli koos rohke nalja ja naeruga:

Ma eriline fännipiltide tegija pole, aga seekord pulli pärast tegin:

Kui ma eriline fännipiltide tegija üldiselt pole, siis pildirikkuja olen ma kohe kindlasti. Seda ma praktiseerin kohe väga usinasti. Üks lemmikhobisid põhimõtteliselt. Nii et ma ei saanud jätta kasutamata võimalust, kui keegi üritab teha ilusat pilti paadikese ja mere taustal - ikka oli vaja oma valge selg sinna keskele jäädvustada:

Huhh. Tõesti oli ilus ja tore ja hea! Eestis on nii palju imelisi kohti avastamiseks ja seda konkreetset ma julgen küll kohe soojalt soovitada :)