23.3.19

Kui on sellised sõbrad, pole kinos vaja käiagi!

Eile olin mina Piretil ja Dagnyl külas. Kahjuks juhtus niipidi, et ma jäin täitsa haigeks (best ever külaline, ma tean). Tšikid hoolitsesid mu eest muidugi suurepäraselt, tõid lausa ingverit ja sidrunit ja apelsini ja puha! Piret läks veel hoolitsemisega nii hoogu, et kui ta nägi, et mul on ninaalune nuuskamisest täitsa katki, hakkas ta uurima, kas mul oleks mingit kreemi vaja. Ma teatasin selle peale, et mul on endal kotis sobiv asi täitsa olemas. Enne, kui ma jõudsin ise sinna poole kummardada, hüppas abivalmis Piret krapsakalt tugitoolist püsti ja asus mu kotis ringi surfama. Esimesena pakkus ta muidugi Asepti, siis ühte päiksekreemi, siis teist päiksekreemi (ise seejuures siiralt imestades, miks mul praegusel ajal päiksekreem kotis on; ja veel kaks tükki) kuni jõudis õige purgikeseni. Nõiasalvi purgikeseni!

No nii vaimustuses millestki, nagu need kaks sellest nõiasalvist olid, pole ma ammu kedagi näinud! Lugenud hoolega, et tegemist on "elujõusalviga", pistis Piret teadmata suunas plehku ja ilmus kohe tagasi mini-luuaga ja selle suure koonusekujulise kübaraga, millega Aasias riisikorjajad ringi kõnnivad. Juurde haaras laua pealt väikse trummikese ning hakkas ülientusiastlikult jalalt jalale tammudes ja trummi tagudes elujõutantsu tantsima. Et ikka täiskombo oleks koos selle salviga! Mul on väga kahju, et ta seda filmida ei lubanud, aga ma võin kinnitada, et see tants töötas täiesti eesmärgipäraselt! Kõhulihased krampis ja naerust pisarad voolamas, tundsin ma ennast vägagi elujõuliselt! Ma räägin, mucho hästi hoolitsesid nad mu eest :)!

Olgu öeldud, et see salv töötas ka megahästi!

No comments:

Post a Comment