7.11.11

Kom igen, kom igen! Kom igen, HV71!!

Seda lauset ja kõike muud sarnast sai laupäeva pärastlõunal kisendatud rohkem kui palju. Sest et kui sa juba hokit vaatamas oled, siis tuleb ju ometigi seda häälekalt teha! Ma ei tea, kas tahtlikult või kogemata (ma väga ei süvenenud, kuhu me täpselt seal läheme), aga kui me käisime laupäeval kohaliku hokitiimi (HV71) mängu vaatamas, siis tegime me seda justtäpselt fännisektoris. Ja ma võin julgelt väita, et pikemat kui 30 sekundist pausi ei tulnud seal ergutuslaulude ja -hüüete vahele küll kordagi (mänguminutite jooksul muidugi. Vaheajal istusid kõik väsinult maha ja puhkasid häält). Muuhulgas seisin ma täpselt selle suure trummi ees, millega ergutamisele taustaks rütmi taguti ja ma ei tea, kas võiks trennina kirja panna selle? Sest reaalsuses mul terve aja lihased liigutasid ennast ja kann värises ikka korralikult bassirütmis.

Mäng ise meeldis mulle muidu väga! Keskmiselt umbes iga minuti tagant läks keegi ikka teisele hambasse andma ja muljet avaldasid ka väga vinged pea ees kõhuli pikalt libisemised - nagu noored uljad hülgepoisikesed pühapäevaõhtul salaja õue peal hullamas! Nii et äkšenit kogu raha eest. Mängu tipphetk oli see, kui sinise võistkonna mehed otsustasid, et rahvale peab ikka korralikku kino tegema ja viskasid valge meeskonna mehe üle piirde oma varumängijatesse. LAHE!

Ja ma juba ammu tahtsin mainida, aga pole veel kuidagi sattunud - igatahes on minu arvates äraütlemata tore, et kui oled haige ja no tõesti selline tunne, et ei jõua poodi minna ja otsustad kõigepealt hoopis paaritunnise powernap'i teha, avastada ärgates ukse tagant kott sidrunite, ingveri, salfakate ja kirjaga "Kallis Nele! Saa hästi ruttu terveks!". Ja need õhtused jutuajamised siin Deltas - näiteks kui ma olen jälle poole ööni oma kodutöid kirjutanud ja pärast seda lähen kööki süüa otsima, vaatavad seal maailmaasju arutavad poisid mulle otsa ja ütlevad murelikult "Nele, sa näed nii kurb välja, kui sa niimoodi pikalt oma toas õpid. Istu maha ja räägi meiega juttu!". Ja siis avastad hommikul kell pool viis märkamatult, et jututeemad on nõnda huvitavad olnud, et märkamatult on hommik kätte jõudmas. Sellistel hetkedel mõtleb küll, et no kuradi hea on olla :)!

Jah, inimesed mu ümber on nii ilusad ja head!

No comments:

Post a Comment