Eile läksin Riia bussijaama järele Janikale ja kolmele pimedale poisile, kuna Janika arvas, et neil on trammiga vähe keeruline laagripaika tulla...ilmselt oli tal ka õigus. Igatahes sinnaminnes mõtlesin ma, et "Ah, lebo, palju neil ikka asju kaasas on!?". Eksisin! Julmalt! Ühel pimedal poisil oli kaasas 20 muusikainstrumenti ja teisel oli õnneks ainult kitarr. Seisin võrdlemisi nõutu näoga selle asjakuhjaga auto ees ja kirusin ennast, et ma laagripaigas kõiki enda asju polnud viitsinud välja tõsta. Igatahes mingeid imetrikke-imenippe kasutades mahtusid kõik 21 pilli, 5 inimest ja nelja inimese asjad autosse ära. Skoor!
Eriti vinge oli veel see, et üks nendest poistest otsustas kell 2 öösel hakata pille läbi proovima. Pärast kaheksandat pilli leidis ta õnneks, et nüüd aitab, nii et polnud hullu. Küll aga hommikul, kui kell 7 Jürgen torupilliga alustas, hüüdsin ma talle viisakalt "Kurat küll! ÄRA MÄNGI NEID PILLE PRAEGU!!!". Ja kümne minuti pärast sama lause uuesti. Oh neid kauneid hommikuid :D.
OU, TERVITA. Isegi kui nad ei mäleta enam, kes ma olen.
ReplyDeleteTervitan :)! Ja mäletavad ikka, nad juba üleeile küsisid, miks sa ei tulnud.
ReplyDelete