Eile käisin Tallinnas coca-colat ostmas, oli ka omamoodi meeleolukas ettevõtmine! Polnud küll algselt just täpselt selline plaan, aga põhimõtteliselt nii välja tuli. Tartust ära sõites läksime me igatahes omastarust Roxette'i kontserdile...ilmselgelt olime ise veits buuhuud, et me endale aru ei andud, et Tallinnas käiaksegi lihtsalt coca-colat ostmas.
Päike sillerdas taevas, linnud peaaegu laulsid ja kui lund poleks, oleks ilmselt muru ka roheline olnud. Hakates vaikselt Tallinna kohale jõudma, helises sõbral telefon, sellega rääkides vajus tal nägu veits ära ja ta pidas auto tee serva kinni. Saanud infoliinist kinnitust, et tõesti täna ei esine ei Roxette EGA KA KOIT TOOME (eksole...), läks sõit edasi algsest isegi lõbusamalt. Kuna üks noormees oli vaja Tallinnasse ära viia, ei saanud kohe tagasi ka pöörata. Tallinnas nii lihtsalt igaks juhuks läksime poodi ja kui vingemad inimesed ostsid endale rulluisud ja pudelite kaupa huvitavaid jooke, siis mina - see lihtne inimene - ostsin endale pudeli mineraalvett, coca-cola ja et uhkem oleks, siis veel valuvaigistit ja Statoilist ühe cappuccino. Kogu see tavaar ära manustatud, jäin ma igaks juhuks tunniks magama. Kui ärkasin, olime Tartule päris lähedale jõudnud ja oli juba okei olla (pea otsustas Tallinnas, et talle seal ei meeldi ja ta hakkab valutama).
Tartus kiirelt kodust asjad ja ega õhtut ei saanud ju ometi raisku lasta, esialgsetele plaanidele leidsin kähku alternatiivid. Kõigepealt hüppasin läbi Kaia poolt, kus Kaia ja Hannula grillisid parajasti. Hannula demonstreeris salatit valmistades taaskord, et tehnika ja tema ei käi kokku. Seekord oli selleks ülikeeruliseks imevidinaks kõige tavalisemat tüüpi maitseainetopsikene. Muidugi alati jääb variant, et ta üritas lihtsalt tõestada, kui armunud ta on (vanemad inimesed ju ikka räägivad, et kui toit on soolane, siis kokk on armunud...). Igatahes suutis ta ilma mingite raskusteta pool topsi soola salati sisse kallata. Et asi veel vingem oleks, siis tegemist oli päris suure topsiga :). Mina olen igatahes rahul, sain jälle pisarates naerda ja vaatamist väärt oli ka Kaia nägu, kui ta kööki tsekkima tuli, miks me naerame, ja seda soola lusikaga salati seest ära kühveldama hakkas.
Ma ei saa ka mainimata jätta: Kaia avaldas, et kui tema väike (no kohe päris väike) oli, oli ta Hiiumaal ukselt uksele käinud ja rääkinud, et talle ei anta kodus süüa. Vot sulle kavalat last :D! Ta oli ilmselt ikka tõeline ekspert vanematel margi maha tegemises :D.
Kaia ja Hannula jutud kuulatud, läksin lõpuks linna ja otse ahju (okei, päris otse siiski mitte, aga tundus vinge väljend). See kord kahjuks barmanid mulle vingeid trikke ei teinud (see rahakokkukäkerdamistrikk), aga asja korvab DJ mõnitus: "neile, kes täna tahtsid tegelikult ühele kontserdile minna, paneme siis lohutuseks ühe ilusa loo!". Nojah siis :D.
Kuna täna oli vaja trenni minna, siis ma pikaks kluppi passima ei jäänud, pool kolm teatasin sõpradele pidulikult, et mina lähen nüüd minema. Hommikul oli ikkagi selline tunne, et magaks hea meelega paar tunnikest veel. Trenniks oli muidugi jälle kaklemine. See nädal on mul võrdlemisi õnnenädal: kohe neljapäevase trenni alguses tegi Mari-Liis nalja, et kuna mul kõrv lukus ja natuke haige, siis tuleks mind täiega vastu pead tampida. Ega teised seda endale kaks korda öelda ei käse! Küll loodetavasti tahtmatult (samas mine tea!!), aga igatahes sain ma juba neljapäeval Tuulilt põlvega vastu pead ja täna ühelt noormehelt põlvega näkku - otse vastu nina! Minu subjektiivse pilgu kohaselt on nina tsiiiipake suurem hetkel, kui peaks, aga ma loodan, et ma eksin. Igatahes õpetas see sama noormees mulle täna kõik need võtted selgeks, millest ma siiani aru polnud saanud ja üleüldse oli väga muhe :). Trenni lõpus kutsus veel mingi tsikk (kes lihtsalt seal kõrval oli asju tegi) mind järgmisel nädalal temaga Jiu-Jitsut tegema, aga kuna ma nägin, kui tuimalt ta meestele tappa andis, siis ilmselt jääb ära :D! Juba pärast tänast värki oli koju jõudes kuidagi maru valus tunne.
Lõpetuseks pilt linnasprindilt, kus me käisime Karmeniga testimas, kas jää peal on võimalik kiiresti joosta. Mul pole endal ka õrna aimugi, mida ma seal pildil parajasti teha üritasin:
Sai vahelduse mõttes natuke loeteluline käisin-siin-tegin-seda tüüpi lugu, aga mis seal ikka :)
