Tundub, et sain ka lõpuks ometi millegagi hakkama - nüüdsest psühholoogiabakakraadiga ja puha. Nii et nüüdsest alates oskan ma su mõtteid lugeda, tean kõiki vastuseid sellistele elulistele küsimustele nagu "Miks me hurtime neid, keda lavvime?", tean kõiki lahendusi kõikidele muredele ja mis kõige tähtsam: kui ma ütlen su pika jutu peale "Ära vingu!", siis ei ole selle näol tegemist pelgalt nähvamisega, vaid ikka asjatundliku konsultatsiooniga!
Cheers to that :)!
Mida kuradit, kus see küsimus "Miks me hurtime neid, keda lavvime?" tuleeeeeeb? Sa oled juba teine inimene, kes seda kasutab, hehee! :D
ReplyDeleteMida kuradit, Kerstin, kus sa olnud oled, et sa kultuuriliselt nii harimatu oled ja Älice'i megaaapõnevast elust ei tea??
ReplyDeletePalju õnne, preili baka!
ReplyDeletePraktilise testina - mida ma mõtlen, kui seda kommentaari kirjutan? (ära ütle nüüd, et su mõtetelugemise skill ainult silmnägemise kauguses töötab eks)
Saab-saab, ikka saab! Otseloomulikult käis su mõtetest läbi järgnev voog: "Ai kurrrja, sõin küll nagu lõunat täna, aga juba jälle on kõht tühi...ja oot...mis see kell juba on?"
ReplyDeleteJa aitäh õnnesoovide eest muidugi :)!
ReplyDelete