Käisin eile kursaõe Katre sünnipäeval, mis muide oli väga vinge pidu, ning pärast seda mindi millegipärast edasi ühte vene klubisse, mis Tartus kesklinnas asub. No ja seal ma siis olin: viskasin Dimaga uhkemaid tantsupoognaid mööda platsi, kui ma järsku avastasin, et minu prillid teevad vähemalt sama uhkeid poognaid, kui nad inimeste jalgade vahel mööda maad kõrgete kontsade vahel ringi sõidavad. Einoh, pole hullu, jätsin tantsu katki ja jooksin ilmselgelt mu triibulise kampsuni taskust välja lendanud prille päästma, et kohe pärast nende üleskorjamist avastada, et üks klaas on kogu selle tralli keskel kaduma läinud. Veits mark vä? Nohiku meisterklass ikka oma PRILLE mööda diskosaali taga ajada... Mingi neljakesi ukerdasime ringi mööda seda tantsuplatsi, et ühte läbipaistvat prilliklaasikest leida. Ma olin juba kergelt loobumas, kui üks noormees me seltskonnast selle oma terase silmaga välja snaipis. Huhh, läks õnneks, päev jälle korda läinud!
Muuhulgas ei väsi Piret mind üllatamast - saatis Tallinnast jõulupostkaardi, mille peal on ülifääntsu lilla kampsuniga kutt :D. Mu meelest on nii vahva õuldskuulilt tavapostiga kaardikesi saada :) !
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
õuldskuul - kvaliteetmugand.
ReplyDelete