Fun, fun, fun, fun. Konstantne randoomsus.

Eile läksin Piretile ja Dagnyle külla. Selle asemel, et midagi asjalikku teha, läksime Dagnyga hoopiski peole, Trehvi Jam Sessionile. Pireti jätsime otseloomulikult bakatööd kirjutama, tubli tüdruk on! Väga muhe oli igatahes, meie suureks rõõmuks tuli esitamisele ka unustamatu hitt, mida olen ka siin blogis paar korda juba maininud (no see laul on ju ometigi nii hea, et teda peabki iga nädal vähemalt korra mainima!!):
We so exited. Natuke aega kuulasime erinevaid huvitavaid esinejaid poolimproviseeritud paladega ja siis oli aeg juba järgmisse kohta edasi minna - me oleme ju ometigi nii tahetud tšikid, et ei lasta rahulikult õhtu jooksul ainult ühes kohas peol olla! Nii, kui sinna kohale jõudsime, nägime kohe Piretit. Ta seekord ei kirjutanudki öö otsa bakatööd.

Kuna pidu EI OLNUDKI stiilipidu, otsustasime Piretiga selle fiestakese ise sujuvalt muuta stiilipeoks pealkirjaga "Vargad ja ohvrid" (või noh...asjade käik lihtsalt viis selleni). Et asi ikka õige välja näeks, oli vaja kähku ennast tuunima hakata. Sattusime oma esimese ohvri juurde, kes jäi mõneks ajaks ilma oma kellast ja telefonist (telefoni tagastasin talle juba tunnikese või poole pärast, kui mingid tšikid helistama hakkasid - ei viitsi ma pärast mingeid jamasid klaarima hakata!). Kell kätte saadud, oli vaja muidugi see hetk jäädvustada. Pildil olen koos mitte just väga kurja ohvriga. Juhin tähelepanu vingele kellale (see on ikka kõige tähtsam sellel pildil)!
Kui mina olin ilusti tuunitud uue vinge kellaga, otsustas Piret kiirelt järgmise ohvri leida. Noormees ülikonnaga sobis selleks puhuks ideaalselt! Hall pintsak nägi Pireti seljas päris... eee... omapärane välja. Tunnikese või poole (jah, mul oli uus ja vinge kell, aga no kes sealt ikka aega vaatama hakkab! See oli ikka muidugi ilu pärast!) pärast väitis pintsakuta noormees igatahes, et tal on hädasti oma riideesemekest tagasi vaja, mille peale Piret demonstreeris suurepäraselt, et majanduslikku mõtlemist tal jätkub:
Noormees:"Äkki ma saaksin oma pintsaku tagasi..."
Piret:"EI!"
Noormees:"Aga mul on vaja..."
Piret:"EI!"
Noormees:"Ma toon sulle palju shotte selle eest!"
Piret"Mitu?"
Noormees:"Mitu sa tahad?"
Piret (pikemalt järgi mõtlemata):"Neli mulle, neli Nelele!"

Milline vinge naine! Diil tehtud, poiss sai pintsaku tagasi ja tuli Jägermeistrishottidega oma lubadust täitma. Piret oli ilmselgelt koguseid öeldes natuke liiga optimistlik. Et on ammu teada tarkus "suur tükk ajab suu lõhki", otsustasime me mõlemad igaks juhuks pärast kolmandat shotti, et neljandat meil küll vaja ei lähe. Selle asemel läksime hoopiski tantsima! Tantsuplatsi ääres istus see sama noormees, kes enne unustamatut hitti esitas ja no kuidas ma saan ometigi sellise šarmantse härraga jätta sõbrapildi tegemata?

Pildilt on muidugi väga hästi näha, et stiilipidu on täies hoos jätkunud! Piret on ära varastanud minu kena rohelise ruudulise pluusi (üritasin vastu protestida, aga selle peale viis ta mu vahva pluusikese hoopiski kuskile kaugele ära) ja vastutasuks olen ma saanud patsikummi (käe ümber), mille Piretilt varastas noormees, kellelt mina varastasin kella ja ta on natukeseks ajaks selle patsikummi minu kätte hoiule andnud (see on muideks Pireti AINUS patsikumm - milline tähtis asi!). Ääretult vajaliku aksessuaarina on kell mul muidugi kohusetundlikult käe peal!

Lõpetuseks päeva tarkusetera, mille peale ma tulin täitsa ise, viies läbi käitumisvaatlust (katseisikuks oli Dagny): kui minna kell 6 magama, siis pole just väga raske kella üheksane äratus sisse magada!