Kodu, armas kodu...

Lõpuks ometi jõudsin koju. Aplaus mu vendadele, kes kahepeale suutsid 3000 km järjest roolis olla (Y)!
Kõige maksimaalsem oli see hetk, kui issi otsustas, et meil on vaja nii kaugele vendadele vastu matkata, kui vähegi võimalik. Ma küll üritasin aeg-ajalt mõne bussipeatuse või muidu viisakama koha juures vihjata, et võiks ju seal ka oodata, aga ta oli ikka arvamusel, et on vaja edasi minna. Ju me siis kõndisime mööda Poola maanteed rullikutega kohvritega. Veidi häbi oli, aga see polnud veel tulevaga võrreldes midagi.

Kui olime jõudnud peaaegu kiirteeni ja mitte ühtegi normaalset kohta olemiseks polnud, otsustasime lihtsalt tee kõrvale maha istuda. Istusin päikse käes, sõin oma kahte üllatusmuna ja lugesin rahulikult raamatut, kui üks kaunis autobussikene mu kõrval seisma jäi. Heitsin pilgu isa poole ja nägin, et ta magab mätta otsas. Äratasin ta oma imekauni hüüdega "Issi...ISSIII! Politsei:D". Ta üritas Poola politseile selgeks teha, miks kuradi pärast me üldse sellises kohas passime ja need vaatasid talle lihtsalt lolli näoga otsa ja ütlesid "Siin suvalises kohas ristmiku juures mätta peal ootate autot?? Nii nüüd küll ei lähe. Siin samas lähedal ju kohvikud ja parklad ootamiseks olemas. Nii et minge siit küll nüüd ära." (vihjas nendele samadele kohvikutele ja parklatele, mille juurde ka mina olin tahtnud pidama jääda). Vaatasin kogu vestlust kerge muigega pealt. Omamoodi lõbus oli. Ilmselt siis enam nii lõbus poleks olnud, kui nad oleksid meid jaoskonda kaasa võtnud, mida üks nendest ka teha tahtis. Õnneks teine politsei vaatas, et pole ikka mõtet kah. Nii et seekord jäi Poola politseijaoskond seestpoolt nägemata.
Ma siis mõtlesin, et me läheme kõnnime ilusti kohvikusse, et saame seal edasi oodata, aga issi arvas, et metsa sees on parem oodata. Pole vist vaja mainida, et teisel pool teed olevad litsid (vabandan väljendust, aga ametinimetus neil ju on selline) naersid mu üle. See naer oli täpselt selline "Noh, algaja, lähed ametit õppima, jah?". Mis neil muud arvata oli, kui mina (noor neiu) läksin oma isaga (vanema meesterahvaga) kohvrikestega ilusti metsa vahele linna juures, millel on prostituutide väljaõpetamise koha maine. Õnneks pool tunni jooksul jõudsid kallid vennakesed autoga kohale. Vedas, panin litsidele ära, sain enne neid auto peale!