18.2.21

Peas kõik pilla-palla

Nonii-nonii! Aeg jälle veitsa kirjutada, muidu pärast ise ka ei mäleta, mida vahepeal teinud olen. Sest no - mälu on mul ikka maxxxx. Nimelt käisin mina nädalavahetusel Vastseliinas. Sai rallida selle ägeda masinaga ja puha:

Igatahes. Üks hetk oli aeg tagasi Tartusse sõita ja mida ma avastasin, kui ma juba teel olin!? Ma olin umbestäpselt nii osav, et ma avastasin, et ma olen ju autos dressikaga. Ma olin reaalselt suutnud oma talvejope maha unustada. Talvel!! Ma saan aru, et -5 on viimase aja -20 kõrval umbesoe, aga siiski: kes on nii kana, et suudab kest talve jope maha unustada!? Ja oleks siis ainult see - ei, ma olen nii suurepäraselt hajameelne, et kui ma täna kohvi tegin, siis mõtlesin, et kallan enne pakist kohvipuru purki ja siis tõstan sealt kannu ja puha. Umbes, et olen korralik adult või nii. Alles siis, kui ma olin korraliku hunniku puru kannu kallanud, jõudis mu aju asjale järele ja vaatasin ise ka, wtfffffff ma teen:



Samas at this point see ilmselt ei üllata enam kedagi, et see adultimine vahepeal veidi keeruline on. Seda illustreerib hästi Jaksi tsitaat minu kohta, mille ta suure naerupahvakuga teatas: "See on täiesti uskumatu, kuidas nii tark inimene võib nii rumalat asja teha!". Nimelt oli see juba täitsa mõnda aega tagasi, kui ma pidin ühe katse jaoks iga päev supilusikatäie maapirnijahu sööma. Kõik timm, lihtne ülesanne. Mis see siis ära ei ole: võtad supilusikaga jahu ja sööd ära (tegelt küll oli ette nähtud, et segad mingi keefiri või jogurti sisse või midagi, aga häh, ma läksin ikka fast track peale). Siim küll vaatas hirmusskeptilise näoga seda pealt ja ütles muigega "Pane tähele, see ei lõppe sul hästi", aga no ega ma mingi nõrk piff ei ole - kõik tuleb ikka ise järele proovida! Nii ma maruenesekindlalt selle suure lusikatäie jahu võtsin ja sain tervelt kõva sekundi oodata enne, kui ma võimsaks draakoniks digimuutusin. No ikka hea korralik jahupilv lendas mõlemast ninasõõrmest välja ja terve köök + mu riided olid ilusti sellega kaetud. Ilmselgelt oli Siim väga enterntained ja teatas võidukalt "Ma ju ütlesin!!". Ega ma väga vastu ei saanud vaielda kah, ütles küll, jah.

Täiesti teisel teemal: sain naabritelt challenge'iks, et ma käiks terve tänase päeva üheosalise teksakostüümiga. Sellega:

Muidu on ju kõik marutimm, aga WC külastamine on paras festival + päeval köögis päikse käes istudes hakkas ikka normilt palav. Aga see on täiega worth it, sest ma sain esitada vastu challenge'i. Nimelt peab üks neist järgmine nädal mõnda pärastlõunasesse loengusse/seminari/praktikumi minema hommikumantlis ja teatama kõigile, et ta alles ärkas ning teine peab minema mõnedelt teistelt naabritelt kahte kartulit laenama. Ootan huviga!

Lõpetuseks pilt armsast vastlapäeva õhtusöögist kõike ägedamas välirestos - mis nii viga, kui nõnda toredad sõbrad on :)