Üritus ise oli selline, et 20€ pileti eest sai vahemikus kella seitsmest õhtul kuni kella kaheni hommikul külastada nii paljusid muuseume, kui soovid (valikus oli umbes 50 erinevat). Ehk oma käepaelakesega jalutasid rõõmsalt sisse ja asusid avastama - sigavinge! Esimeseks meie valikus oli loomaaed, aga seal oli siuke järjekord, et kohe mitte ei viitsinud, nii et võtsime vähe väiksemad tegelased ette: mikroobid! Ma alguses olin veitsa skeptiline selle muuseumi osas, aga tegelt oli igati moodne ja interaktiivne värk, sai targemaks ja puha.
Järgmiseks läksime...või kõigepealt: kuna tegemist on Amsterdamiga, siis kogu liikumine toimus loomulikult - üllatus-üllatus - jalgratastega. Kuna minu roll oli seekord pakikal istuda, siis kann oli õhtu lõpuks kõikidest nendest kilomeetritest malbelt valus. Vähemalt sain ma poole õhtu peal ilusti selgeks, et tõusu alguses tuleb rattalt maha hüpata, joosta kuni tõusu lõpuni ratta kõrval ja siis hoo pealt jälle ilusti hopsti peale pakikale - seda kõike muidugi sellepärast, et rattad on siin enamasti nii vinges seisus, et see konkreetne ratas oli kolmanda käigu peal kinni. Vahel muidugi kursaõde ei raatsinud võimalust kasutamata jätta ja minu mõnitamiseks pani ilge hooga leekima rattaga, et ma nagu lollakas teda taga saaks ajada joostes :D. Igatahes, järgnevaks võtsime ette botaanikaaia, kuhu oli püsti pandud korralik džunglifestival:
Pärast seda väike hollandikeelne improteater, mille jaoks minu keeleoskus paraku piisav ei olnud ning siis, hahaaaaa, minu lemmik: Nemo Science Center!! Nagu väiksed lapsed ikka, olin ma absoluutselt vaimustuses ja ei teadnud, kuhu poole joosta või mida katsetada. Kes Tartus on AHHAA keskuses käinud, siis Nemo on midagi umbestäpselt sarnast, ainult et kolm või neli korda suurem. Arvata on, et õhtu lõpuni jaurasime me seal ringi, tehes valgusega erinevaid katseid, mängides igasuguste aparaadikestega ja lõpetades õhtu tsipake pärast kella kahte seebimullidega hullates (näiteks proovisid osad meist päris pikalt oma pea või terve keha ümber mulli teha). Ilmselgelt lähen sinna uuesti mingi hetk!
Aga. Et ei jääks mulje, et ainult Amsterdamis on lõbus, siis tegelikult on Utrechtis ka! Üks päev pärast järjekordset arvudega mässamist oli niimoodi, et oli aeg kanuuga sõitma minna. Ma alguses päristäpselt ei saanud aru, mis puhul me läheme, aga kuna kanuuga on vahva sõita, siis ma ei näinud otseselt põhjust vastu ka vaielda. Tee peal selgus põhjus: mardipäev on ju ometigi! Selgus, et Hollandis joostakse ka marti - vot sulle siis! Muidugi nad teevad vähe teistmoodi seda: kui Eestis maalitakse näod nii jõledaks, et kümme või kakskümmend aastat hiljem on veel hirmusnaljakas pilte vaadata, siis siin kutsutakse seda päeva Sint Maarten ja selle puhul võetakse kätte ilusad laternakesed ja käiakse nendega ukselt-uksele laulmas ja kommi saamas. Kuna me oleme tsipa liiga suured juba, et ukselt uksele käia, siis dekoreerisime kanuu tulekestega ära ja võtsime ise hoopiski kommid kaasa.
No comments:
Post a Comment