Eile enne magamajäämist panin täpselt paika: hommikul, kui ärkan, siis kõigepealt söön ja pesen, siis õpin, siis teen töö ära ja siis puhkan. Väga kaval see tegu nüüd küll polnud, sest kui juba nii plaanida, siis läheb ju nagunii vussi.
Hommikul ärkasin selle peale, et ema teatas, et gaasiboileril on midagi viga ja ta lülitab ennast koguaeg kohe välja. See tähendas seda, et radiaatorid on külmad ja sooja vett ka ei ole. Armas! Nii palju siis pesemisest! Hakkasin asja putitama, guugeldasin, mida tegema peab, tegin gaasiboilerile restardi ja puha (jaa, isegi sellistele asjadele saab restarti teha!), aga abi sellest midagi polnud. Nördinult lõpuks kella kolme paiku otsustasin, et peaks siiski hommikust sööma. Mõtlesin selle kõrvale telekat vaadata. Panin teleka käima; ETV peal laulis keegi midagi imelikult, nii et otsustasin kanalit vahetada. Ilmselgelt arvas just siis armas-kallis Digi-TV, et hetkel pole vaja korralikult töötada - kõik kanalid kadusid ära. Kugistasin kaunis vaikuses pannkoogi vaarikamoosiga sisse ja mõtlesin, mis edasi. Kõige targem tundus kuskile katlaabisse kiri saata, et nad homme asja vaatama tuleks.
Nüüd on kell neli läbi, oma asjalikult plaanitud asjadest olen ära teinud vaid söömise (ja kõht hakkab uuesti tühjaks minema) ja sooja vett endiselt ei ole.
Vähemalt ma pole täna veel korke läbi lasknud:) (ptüi-ptüi-ptüi üle vasaku õla). Väike päike igas päevas! :)
No comments:
Post a Comment