Mul on vist nüüd uued lemmikud ka notsude kõrval. Nimelt jalutasin ma Šotimaal mägedes ringi ja OMMMMG, kui nunnud on väiksed lambad! Ma muudkui lihtsalt vahtisin ja vahtisin. Ja järsku avastasime, et üks väike armas lambatita on veidi feilinud ja pea kuskilt aiavõre vahelt läbi toppinud. Loomulikult täpselt selliselt, et ta kohe üldsemitte ei saanud enda pead sealt enam kätte (ja sellest polnud ka just ülemäära palju kasu, et ta valesse suunda üritas edasi liikuda). Tõttasime teda kohe muidugi päästma sealt. Ta oli nõnda-nõnda pehme, fluffy ja soe. Ja kui ta siis vabaks sai ja oma emme juurde tagasi kepsutas, siis see tegi kuidagi nii palju rõõmu. Tükk aega veel vahtisin neid ja kõiki teisi lambatitasid - asjatasid niimoodi rõõmsalt, vahepeal ringiratast joostes ja kepsutades. Niiiiiiiiiii nunnud!!!! Ma tahan nüüd lammast endale. Või vähemalt kuskile lambaga mängima minna.
Kui olime väikse armsa lambakese ära päästnud, siis lausa lendlesin rõõmust:
Lõpetuseks lihtsad maainimesed enne köievedu ja kummikuheidet:
