Enne oli muidugi vaja kõik asjad kuskile toppida, sest no...kogu värgi Eestissevedamine osutus tsipake keerukaks ülesandeks. Õnneks oli kursaõde vahvalt nõus pakkuma mu tavaarile ajutist kodu, nii et need tuli kuidagi sinna saada. Mäletate, kuidas ma eelmine kord kolisin põhimõtteliselt rekkaga? No vot, seekord oli aeg järelikult teise äärmusesse minna ja kolida Hollandi moodi:
Täiega säästuäss diil! Tervelt 2 eurot maksis selle huumori rentimine, nii et ma ise olin täiega rahul. Voodimadratsit sellesse kaarikusse pressides olin ma alguses muidugi veidike skeptiline, aga kui ei saa nõuga, siis saab jõuga, nii et voltisin madratsi põhimõtteliselt kolmekordselt kokku ja läks uue hooga! Veitsa muidugi kartsin, et poole tee peal otsustab madrats oma jõudu näidata ja lendab kärust välja plaksti originaalkujusse tagasi, aga õnneks jäi ta siiski seekord viisakaks. Suurepärane!
Kuna ma nüüd tagasi olen, siis olen ma loomulikult jõudumööda hakkanud sõpru külastama - eile näiteks käisin Agnesel külas. Tegime seda, mis sõbrantsidel külas käies ikka tehakse: lugesime venekeelseid füüsikaõpikuid ja sõime ahjukartuleid. Pärast, kui ära hakkasin minema, siis küsisin nii möödaminnes koridoris, et kelle rula see seal vedeleb. Agnes vastas sama igapäevaselt "Aa, see, mul koer sõidab sellega". Hähh, arvata on, et ma tahtsin kohe näha, mismoodi see tsirkus veel välja näeb! Ja, reaalselt, läksime välja ja Pippin hakkaski maja ees rulaga edasi-tagasi sõitma. Pole vist vaja mainida, et ma olin absoluutselt vaimustuses! Eriti vinge nägi veel siis välja, kui ta kolme käpaga oli rula peal ja ühega hoogu lükkas - täiega stiilipuhas! Nüüd me igatahes plaanime mingi varahommik kuskile parklasse harjutama minna ja siis teen pilti kah! Ainuke müstika on, mis imemoodi Agnes, kes ise rula peal ei püsi, oma koera sõitma õpetas :D. Näitasid talle juutuubi videosid ja ütlesid, et tee järgi?
