"Miks mina pean see sõnajalg olema!?"

Just täpselt nii ütles Pirru mulle, kui ma teda noomisin, et ta ei saa ikka üldse oma ülesannetega hakkama. Ilmselgelt üritas ta korraga panna kokku sõnu "käskjalg" ja "sõnumitooja". Selle sõnajalg olemisega suutis ta ikka kapitaalselt feilida - kõigepealt pidi ta ise Liisuga kokku leppima mingid asjad, aga leppis koguaeg mingeid valesid asju kokku. Siis ta lubas, et saadab mulle Liisu numbri, et ma räägiksin temaga ise läbi. No mis seal ikka, kui raske see ikka olla saab, eksole...

10 minutit hiljem saabuski mulle sõnum numbriga. Helistasin siis rõõmsalt ja see vene keelt kõnelev meesterahvas ei tahtnud kohe mitte nõustuda, et ta Liisu on. Jälle jama no. Selle peale üritasin ma esialgu Piretile helistada, et teda noomida, aga vastuseks tuli jälle madalal häälel "Aljooo?". Pekki, raisk. Ilmselgelt helistasin ma kogemata uuesti "Liisule". Siis ma igatahes loobusin igaks juhuks ja saatsin hoopis Piretile sõnumi, et mina enam tema neid imelikke mänge ei mängi. Ta küll saatis mulle uuesti "Liisu" numbri sõnumiga (küll veidi teise numbri, kui enne), aga ma enam ei usaldanud teda.

Tunnike hiljem, kui ma olin Piretilt viis korda üle küsinud, kas ta ikka on täiesti kindel nüüd seekord, julgesin ma uuesti proovida Liisule helistada. Huhh, seekord võttis õnneks õige inimene vastu. Ja mis te arvate, mis ma sealt kuulsin? Piret oli ilmselgelt jälle oma sõnajala ametit ääretult kehvasti täitnud. Jäi jutt, et mu töökaaslane võtab meid kõiki laupäeva lõunal peale autoga. Piret oli öelnud loomulikult, et Nele läheb reede õhtul töökaaslasega ees ära ja teised peavad laupäeval ise kohale jõudma. Ma isegi ei imesta enam...

Klient on kuningas!

Reede hilisõhtul marssisime tšiikadega sisse Wernerisse ja asusime hoogsalt tellima (loomulikult enne seda oli see ääää-kõike-tahaks-ja-korraga pänik). Esimesena oli leti ees Liina, kes teatas maruteadlikult "Ma tahaks seda rohelist teed, see Moringa" (ma olin veel megaüllatunud, et kus alles teab sorte ja värke). Teenindaja oli natuke üllatunud ilmega, aga suundus teepurkide ette ja asus otsima. "Mulle tundub, et meil ei ole sellist teed siin...Olete kindel ikka?" "Jaa, ma tean küll, teil oli siin eelmine kord. Moringa tee!". Me kõrval juba itsitame veidi. Natuke diskussiooni veel teemal, et täiega tahaks ikka seda Moringa teed ja Liina jõuab järeldusele, et ah, sobib suvaline roheline tee ka. Laseb siis teenindaja nuusutada tal ühte ja Liinal lähevad silmad täiega särama "Jaa! See sama ongi!!". Ilmselgelt oli tee nimi Morning Star. Liina on umbes nagu väiksed lapsed, kes leiutavad kuulmise järgi uusi uhkeid randoomseid inglisekeelseid sõnu. Pole vaja vist mainida, et me kõik sadasime pärast seda uhkelt letti ja nõudsime ka Moringa teed :D.

Muust teemast. Vaatasin mina Ringvaadet ja kuulsin, et kanadele hakatakse helkurveste tegema. Loomulikult läks umbes minut mööda, kui Pirru juba kirjutas FB's "Üks Inglise firma teeb kanadele/kukkedele helkurveste. Sa peaks Ne-le ja Le-le kinkima". Mul on hea meel, et mu sõbrad hoolitsevad selle eest, et Ne ja Le saaks jätkuvalt glamuurikana ja -kukk olla. Ega moega peab kaasas käima, jaa.

Ja et teemad veel rohkem varieeruksid: kolmapäeval olin mina rahulikult tööl ja potsatas mulle telefoni sõnum Jaksilt: "SUUREPÄRANE mõte tuli mul! Käisin just metsas! Ja laupäeval, kui Tartu tuled, lähme õpetame mulle kaardilugemist! Metsas! Eks?". No mis mul ikka selle vastu saab olla, kui mulle plaanid juba ette ära tehakse. Ülibueno. Polnudki ammu kellelegi orienteerumist õpetanud. Et asi mulle veel lebom oleks, teatas Jaksi mulle reede õhtul "Tead, ma kutsusin kaks inimest veel! Nii et nüüd sa õpetad meile kolmele kaardilugemist!". Lust ja lillepidu, ma ütlen. Minu üllatuseks suutsid need kolm kamba peale isegi täitsa ilusti kaarti lugeda (kui nüüd välja arvata see, et Jaksi koguaeg kaardi tagurpidi ette võttis).

Paar pilti ka nädalavahetusest:

 Ma teadsin, et oleks pidanud need hommikused burksid söömata jätma.

 Mul sõpru pole nii et pean ise endale sarvi tegema.

"Teeme seda lilled juustes tõstet, Tõnis, teeme lilled juustes tõstet!!!". Ehk kuidas ma rahvatantsijatega metsas käisin ja nad jõu- ja ilunumbreid demonstreerisid.

"I came in like wrecking balllll..."

Max level juhe koos

Meil tööl on nii, et kui paned midagi külmkappi, siis pead sildikese oma nimega juurde panema. No ja täna ma ostsin endale salati ja banaani ja mõtlesin need külmkappi viia (ärge küsige, miks ma banaani külmkappi viisin. Ma ise ka ei tea. Alles 2h hiljem jäin mõtlema, et milleks see veel üldse vajalik oli). Otsisin ilusti erekollased post-it paberid, haarasin pastaka ja asusin aeglaselt kirjutama "banaan". Alles kolmanda tähe juures peatusin ja küsisin endalt "Nele, päriselt vä?? Mida kuradit sa teed?". Ilmselgelt ei saaks ju keegi muidu aru, et see banaan on, kui ma seda suurelt ja selgelt sinna peale ei kirjutaks. Päris pikalt veel itsitasin omaette, kui kana üks neiu ometi olla võib.

Maru kahju iseenesest, et ma nii vara ära taipasin. Oleks võinud ikka külmakappi ära viia. Kui ma ise leiaks külmkapist banaani, millel on silt "banaan" peal, karistaks kohe ikka mõnitusega ära :D. Esimese asjana jookseks alla, ostaks apelsini, kirjutaks suurelt ja uhkelt "APELSIN" peale ja paneks banaani kõrvale ootama.

Lihtsamad torutööd naistele (esimene praktikum)

Kes veel ei teadnud, siis just selline kursus on olemas Kopli ametikoolis. Täiega vinge mu meelest. Kuna aga see kursus lõppes just paar kuud tagasi ja ma ei tea, millal järgmist korda on ning mu köögikraan lekkis justtäpselt nüüd, mitte määramatus ajas tulevikus, oli vaja kiirelt mingi alternatiiv leida.

Ma alguses mõtlesin naiivselt, et mis see siis ära ei ole, ostan poest uue segisti, võtan paar kruvikeerajat või midagi ja vahetan ära. Õnneks, ÕNNEKS(!) jõudsin ma oma naiivsetest plaanidest teistele ka pläterdada ja üks noormees tõi mu maa peale tagasi ning pakkus ennast abiks. Olgem ausad, hiljem ma sain aru küll, et ma täiesti ise oma peaga tehes oleks ilmselt terve õhtu köögipõrandalt lombikest ära kuivatanud.

Igatahes sadas ta eile üks hetk platsi ja ma vaatasin, et "Ohh, tsillll, ma siis lähen vaatan seni netis ringi natuke...". Aga ei, kaks sammu elutoa poole tehtud ja ta ütles "Tegelt. Sul on vaja seda nagunii endal ka osata. Tule siia ja võta tangid kätte ja hakka tegema!". Täiega vinge! Mis mul saakski olla tasuta torutööde algkursuse praktikumi vastu!? Torutöödeks sobiv lumivalge särgike seljas, tahtmist rohkem kui oskusi ja kõik vajalikud materjalid olemas - täiesti super combo mu meelest! Aega läks umbes kolm korda rohkem, kui tal endal oleks läinud ja selgus, et ma ei oska vasaku käega vabsee mutrivõtmega midagi teha, aga vahetatud see segisti igatahes sai. Pärast terve õhtu olin otseloomulikult maru härga täis ja seletasin kõigile, et ma sain TÄITSA ISE köögikraani vahetatud :D.