Läksin siis TÄIEGA kindlama variandi peale välja ja ütlesin Meelisele, et ta mu juuksed ära värviks. See oli muidugi selle peale meeletult elevil, põhjust oli ju ometigi palju. Esiteks sellepärast, et ta polnud kunagi varem kellegi juukseid värvinud ja teiseks sellepärast (nagu ta ise ütles), et nüüd oli täiesti tema võimuses teha minust üks paras nõiamoor. Oh seda rõõmu :D. Igatahes võtsin ma kogu tavaari kaasa, läksin talle külla ja Jaksi hoolitseval instrueerimisel ("ah, ise teab, mis teeb...") mäkerdas Meelis hoolikalt mulle kõik selle värvi juustesse...või noh, peaaegu kõik. Kui tal oli kõik ilusti enam-vähem tehtud ja värvi ikka veidi alles, ütles ta entusiastlikult "Ah, mäkerdame selle ülejäägi ka veel kuskile" ja kukutas suure plöraka mulle otse pükste peale. Ta küll üritas väita, et päris nii see küll mõeldud ei olnud, aga mine seda põrssakest tea...
Nii ma siis kõndisin koju - juuksed ilusad ja Meelise suured dressipüksid jalas (enda värvised püksid jätsin otseloomulikult tema poole pesumasinasse). Khuul, jou!
