Slovakkia ööbimiskoht oli (nagu ka Poola ööbimiskoht) Pireti isa poolt soovitatud ning juhisteks andis ta meile kaasa targa lause: "Pöörake teelt paremale ja siis läheb kunagi väike tee paremale järve äärde". Selge värk! Alguses tegelikult siiski ei olnud selge, sest me ei mäletanud päris täpselt, kuidas see lause oli. Mõned minutid ekslesime ringi, siis helistas Piret oma isale, kes kordas lahkelt juhiseid ja kohe oli lihtsam otsida! Võtsime esimese tee, mis tundus, et võiks pöörata paremale järve äärde ja sealt bingoga näiteks vasakpoolse tee ja jõudsimegi kohale! Asi töötas nagu õlitatult! Koht ise nägi välja pehmelt öeldes randoomne: mööda randa pidi sõitma mõne sobiva koha juurde ja siis sinna oma telgi maha panidki:
Hommikul avanes telgi uksest välja vaadates selline vaade Orava järvele:
Pärast hommikust sissemagamist sõime kiirelt, külastasime kohalikku supermarketit ja asusime Slovakkia teid avastama. Oli omamoodi huvitav: nagu mitu tundi järjest istuks lõbustuspargis atraktsiooni peal. Tundub, et Dagnyle siiski ei olnud asi veel piisavalt ekstreemne ja ta otsustas elamust veel natuke vürtsitada: mingi hetk jalutas mu parema käe peal pisikene (no tõesti pisike, kuskil 3 millimeetrit pikk vast) ämblikukene ja kuna ta oma imelise jalutuskäiguga kõditas veidi mu kätt ja see segas juhtimist, ütlesin ma Dagnyle: "Ou, kuule, ole hea, viska see välja." Kui Dagny pilgu pööras ja nägi, millest jutt on, oli tal ehtne freak-out: ta tegi lambist ukse lahti ja õnneks pani kohe kinni tagasi. Pole paha :D! Ma ei teadnudki, et tal siuke foobia ämblikute vastu on, et kohe põgeneda on vaja :D.
Ühel hetkel nõudis Piret WC pausi. Ja ta sai selle! Kuidas veel sai! Jäi vetsu kinni ja puha! "Kurat! See uks ei tule lahti!!!" ja siis uus avastus "See on kinni ju!". Kui ta oli natuke aega ära muukinud ja lammutanud, saatis ta ukse alt võtme meile ja Dagnyl kulus ukse elegantseks avamiseks vaid paar sekundit. Ju Piret ja Slovakkia WC'de uste lukud lihtsalt pole kokku loodud!
Nüüdseks oleme igatahes jõudnud Ungarisse, täitsa ise suutsin Budapesti linnas autoga sõita ja täitsa ise suutsin ringteele ummiku tekitada. Uhke värk!
Ööbimiskohaks valisime noortehosteli ja esmamulje on igatahes vinge: viisakas ja heas inglise keeles teenindus, pesemine, wifi, söögitegemiskohake maja ees ja külmkapp! Dagny muidugi tunneb föönist puudust, aga alati leiab põhjust vingumisest. Pireti pakkus föönile heaks alternatiiviks välja õues ringi jooksmise :).
Eile oli korraks draamat ka: Dagny läks Jaagupiga tülli! Õnneks lahenes olukord võrdlemisi kiiresti ja suuremate vahejuhtumiteta :). Nägusid veriseks veel ei pekstud ja käed-jalad jäid ka kõigil alles.
No comments:
Post a Comment